Lillemuru – lihtne rajada, odav hooldada
Ilusate suvelillepeenarde jaoks kasutatakse valdavalt ettekasvatatud taimi, mis istutatakse kohale kindla kavandi järgi. Sellised peenrad on väga kallid ja töömahukad. Hea alternatiiv neile on rajada lillemuru.
Baierimaal Veitshöchheimi viinamarjakasvatuse ja aianduse katsejaamas ongi viimased kuus aastat uuritud eri meetodeid lillemuru rajamiseks.
Esmalt prooviti läbi firmade pakutavad segud, kuid need ei andnud alati soovitud tulemusi. Seepärast kujunesid keskseteks uurimisteemadeks uute segude väljatöötamine, aga ka umbrohukasvu allasurumine ning sellega seotud hoolduskulude vähendamine.
Mida teha, et külv õnnestuks
Tähtis on mulla seisund. Kui selles pole juur- ega seemneumbrohtu, on eeldused edukaks külviks olemas. Enamasti see kahjuks nii ei ole ja umbrohu hävitamiseks tuleb näha palju vaeva. Ühelt poolt on see kulukas, teisalt on raskendav asjaolu see, et idanemisperioodil suudab umbrohutõusmeid suvelilletaimekestest eristada vaid kogenud silm.
Tuli välja töötada meetod, mis juba eelnevalt takistaks soovimatute taimede idanemist.
Väga mõjusaks osutus multši kasutamine. Selleks sobib vaid niisugune materjal, mis katab hästi pinda, kuid ühe kasvuperioodi jooksul ise laguneb.
Pikaealised materjalid põhjustavad hiljem suuri lisakulutusi nende hävitamiseks.
Peenar rajati nii. Muld kaevati läbi, tasandati ja planeeriti nagu tavalise külvi puhul.
Seejärel rulliti multšikangas paanidena lahti, nii et paanide servad üksteist katsid. Kuna otse multšimaterjalile külvata ei saa, laotati sellele 3 cm paksune umbrohuseemnevaba aiamulla kiht.
Sellele külvati lilleseemned ning rehitseti kergelt sisse. Seemnete ühtlaseks jaotumiseks segati nad enne liiva või saepuruga.
Multši- ja jõupaber ning kiiresti kõdunev multšifoolium näitasid end väga heast küljest. Kui multšimata katselappidel kulus hooldamiseks 30 minutit ruutmeetri kohta, siis multšitud pinnal sai olenevalt materjalist hakkama vaid 1–5 minutiga.
Katmine kanepist, õlgedest või džuudist peenravaibaga andis samuti häid tulemusi, kuid võrreldes paberiga, oli see mitu korda kallim.
Tuleb aga silmas pidada, et kiiresti kõdunev multšimaterjal ei suuda probleemseid umbrohtusid (kassitapp, ohakas, oblikas, orashein, osi) rahuldavalt alla suruda ja need tuleb käsitsi välja rohida.
Parimad segud
Segude koostisesse valitud liikide ja sortide juures peeti oluliseks, et nende seemned avamaal ka kevadiste madalate temperatuuride juures kiiresti idaneksid ja lillemuru võimalikult vara ilmet võtma hakkaks. Külviaeg olenes muidugi ilmast.
Lillemuru värvipiltide saamiseks töötati välja kolm segu: kirju, punane-kollane ja pastelltoonides.
Eelistati alla 1 m kõrguseid liike. Piisavaks seemnekoguseks osutus 1 g/m². Kuival ajal kasteti külve iga päev. Edaspidistes katsetes uuritakse, kas külvitiheduse suurendamine vähendab kastmisvajadust.
Ajakirjast Gartenpraxis refereeritud.
Segudes kasutatud liigid ja sordid
Saialill (Calendula officinalis) ‘Pacific Mix’
Rukkilill (Centaurea cyanus) ‘Jubilee Gem’
Soo-härjasilm (Chrysanthemum paludosum) ‘Weisser Ring’
Kollane jaanikakar (Chrysanthemum segetum)
Värv-neiusilm (Coreopsis tinctoria)
Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Sonata Mixture’, ‘Sonata Serie Weiss’
Kalifornia läänemagun (Eschscholzia californica)
Kaunis kipslill (Gypsophila elegans) ‘Market Growers’ või ‘Carvet Grower’
Roosa päikesetiib (Helipterum roseum)
Mõru ibeeris (Iberis amara) ‘Eisberg’
Aed-rõngaslill (Lavatera trimestris) ‘Beauty Formula Mix’
Hispaania käokannus (Linaria maroccana)
Suureõieline lina (Linum grandiflorum)
Kivikilbik (Lobularia maritima) ‘Alice’ või ‘Weisse Sorte’
Sidrunmonarda (Monarda citriodora)
Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Rustic’ või ‘Meine Freude’; ‘Braunrote Sorte’
Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Marble Arch Blue’ või ‘Blue Bouquet’
Lamav sanvitaalia (Sanvitalia procumbens) ‘Golden Carpet’
Hurmeline tähtpea (Scabiosa atropurpurea) ‘Ace of Spades’ või ‘Formula Mixture’
Ahtalehine peiulill (Tagetes tenuifolia) ‘Starfire Mix’
