Maagiline maailmarändur kalmus
Harilik kalmus (Acorus calamus) on mitmeaastane rohttaim, mida peetakse ka üheks vanimaks inimese kasutatud ravimtaimeks.
Kalmus kuulub botaaniliselt võhaliste sugukonda kalmuse perekonda. Levinud on ta peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Siberi lõunapiirkondades, Kaug-Idas, subtroopilises Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kalmuse põline kodumaa on siiski Kesk-Aasia ja India soostunud alad.
Eestis on kalmus aga sagedasti esinev tulnuktaim, mida eriti Lõuna-Eestis esineb kohati massiliselt.
Kalmuse laialdase leviku põhjuseks on tema head raviomadused. Esimesed märkmed kalmuse raviomaduste kohta on üles tähendanud Hiina õukonnaarstid 3700 aastat eKr. Euroopasse toodi kalmus XVI sajandil Konstantinoopolist ning seda hakati esmalt kasvatama kloostrite ümbruses.
Idamaised vürtskaupmehed turustasid kalmuserisoomi ainult suhkrustatuna (sukaadina) ja müüsid seda kui erilist tervistavat maiust. Ühe legendi kohaselt seostatakse kalmuse kiiret levikut tatari-mongoli vallutusretkedega. Luurele saadetud eelsalgad loopinud veekogudesse kalmusejuure tükke, et puhastada vett ja teha see joogikõlblikuks nii hobustele kui inimestele.
Eestis olevat kalmust levitanud eelkõige sakslased, tuues seda kasvama mõisate veekogude juurde.
Vanade kreeklaste seas oli kalmus püha taim ja seotud armastuse sümboolikaga. Sellel on ka põhjus, sest kalmus sisaldab sugulist aktiivsust tõstvaid taimseid bioaktiivseid aineid. Seega on kalmus ka looduslik afrodisiakum.
Taim veekogude kallastel
Looduslikult kasvab kalmus jõgede ja järvede kallastel, tiikides, ojades ja kraavides. Kohati moodustab kalmus mageveekogude kallastel suuri tihnikuid ehk kalmuseroostikke, mille kõrgus on 0,6–1,6 m.
Kõik kalmuse lehed on juurmised, pikad, mõõkjad, lainelise servaga, rootsutud ja kasvades tiheda kimbuna. Lehe laius on 1–1,5 cm. Keskrood on tugev, serv sageli laineline. Alaosas on need sageli punakad, muidu kollakasrohelised. Kalmus õitseb juunis-juulis, kuid mitte igal aastal. Kollakasrohelised õied on koondunud harilikult külgmisse ruljasse tõlvikusse, mille pikkus on 5–8 cm ja läbimõõt 7–11 mm. Õisiku alusel on väga pikk (40–85 cm) kandeleht, mis näib varre pikendusena.
Kalmuse vili on mari, mida Eesti oludes ei moodustu. Risoom on pikk, horisontaalselt ülemises mullakihis roomav, suhteliselt jäme (1–2 cm), värvunud pruunikaks või rohekaks. Risoomile kinnituvad rohked pikad lisajuured. Neid ei tarvitata ning lõigatakse risoomide kogumisel ära. Samuti eemaldatakse kõik lehtede alumised osad, nii et järele jääb vaid puhas, umbes sentimeetri jämedune risoom. Pealt on see tumepruun või rohekas, seest roosakas. Kalmuse võimsal risoomil on looduses tähtis ülesanne täita. Karmides tingimustes, kus seemned ei valmi, on kalmuse ainsaks levimisvahendiks tema risoom. Igast väikesest vees ujuvast risoomitükist võib kasvada uus taim.
Kalmuse kasulikud omadused
Harilikul kalmusel on kolm teisendit – India, Euroopa ja Ameerika. Teine kalmuse liik on Jaapanis ja Kagu-Aasias kasvav kõrskalmus (A. gramineus).
Kalmusele on iseloomulik tugev meeldiv lõhn.
Kalmuserisoomi tunnustab kogu maailm kui immuunsüsteemi tugevdajat. Loodusravi uurijad on kalmuserisoomi nimetanud meie kliimavööndi ženšenniks.
Kalmuse risoomipulbri 10% vesitõmmis on hea looduslik taimekaitsevahend ja repellent (tõrjevahend) aiavilju ohustavatele kahjurputukatele. Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse risoomi parfümeeria-, kondiitri-, likööri- ja veinitööstuses, samuti piibutubaka lõhnastamiseks.
Indias ja Ameerikas tehakse sellest ka tärklist, Kaukaasias aga pargitakse kalmuse abil nahkasid.
Suurbritannias on kalmuselehtedest punutud lõhnavaid vaipu põrandakatteks nii talutuppa, kõrtsi eeskotta kui kirikusse.
Tänapäeval kasutatakse kalmust ka aias tiigikallaste haljastuses. Sobib üksikult ja rühmadena veekogude äärde ja sisse ning on hea tiigipuhastaja. Sobilikud kaaslased kalmusele on koduaia veekogu kaldal võhumõõgad, hundinuiad, sile iiris, harilik luigelill, jõgi-kõõlusleht ja kontrastiks vesiroosid.
Kalmus ravimtaimena
Ravimtaimena oli kalmus tuntud juba nii vanade egiptlaste, hiinlaste kui ka India meditsiinis (ajurveda ravimid). Risoom sisaldab 4,8–5% eeterlikku õli, mille peamiseks toimeaineks on asaroon ning aroomiaineteks eugenool ja asarüülaldehüüd. Asaroon ei ole üldiselt tervisele kasulik, kuid selle sisaldus Ameerikas kasvaval kalmusel on olematu, Euroopa teisendil on seda üsna väheses koguses (eeterlikes õlides kogumahus kuni 5%), samas India teisendis ülisuures koguses (eeterlikes õlides 98%).
Järelikult omab Euroopa teisend oma vähese asaroonisisalduse tõttu pigem homöopaatilist kui organismi kahjustavat efekti, tuues leevendust näiteks seedeelundite pahaloomuliste kasvajate korral. Kuivatatud peenestatud kalmuserisoom tugevdab verd (suurendab punaliblede arvu), toimib rahustavalt närvisüsteemile. Värskelt võivad risoomid mürgistust tekitada, ehkki nad on maitsvad ja lõhnavad meeldivalt.
Tänapäeval ravitakse kalmusejuurega seedeelundite põletikke, puhitisi, ergutatakse mao- ja soolenäärmete tegevust. Samuti on see leidnud kasutamist neeruhaiguste (kivide), põiepõletike, mao-haavandtõve, kollatõve, oksendamise, kõhulahtisuse, isutuse, palaviku, tuberkuloosi, reuma jt haiguste korral.
Eesti rahvameditsiinis on kalmuserisoomi tarvitatud eeskätt seedetegevuse korrastajana. Kalmusepreparaatidel on valuvaigistav, rögalahtistav, desinfitseeriv ning kesknärvisüsteemi toonust tõstev ja vererõhku alandav toime.
Kalmusest valmistatakse kosmeetilisi preparaate nahahaiguste raviks ning seda kasutatakse ka veterinaarias, peamiselt loomade seedehäirete korral.
Kalmuserisoomi närimine aitavat maha jätta suitsetamist, sest koostoimes sigaretiga tekib suus halb maitse. Seega võivad kalmusega maitsestatud road tekitada suitsetajates vastikust kalmuse vastu.
Kalmus on aga vastunäidustatud rasedatele ja mao kõrge ülehappesuse korral.
Kalmuserisoomi kogumine
Maitseaineks ja ravimiks kogutakse kalmuserisoome hilissügisel või varakevadel. Siis on neis toimeaineid kõige rohkem ja ka koguda pole neid kuigi tülikas. Ühelt ja samalt kasvukohalt saab kalmust koguda iga 6–8 aasta tagant.
Peske juurtest ja lehtedest puhastatud risoomid ning asetage paariks päevaks nõrguma. Seejärel lõigake risoomid 5 cm pikkusteks tükkideks, jämedamad risoomid aga pikuti pooleks. Risoome koorida pole soovitatav, sest enamik väärtuslikke eeterlikke õlisid paikneb just kooreosas. Kuivatage risoome 30–35° juures senikaua, kuni risoomitükid hakkavad painutades murduma. Õige kuivatamise korral säilib kalmuse roosilõhna meenutav aroom täielikult. Säilitage kuivatatud risoomitükke kuivas kohas paberist või riidest kottides. Jahvatage või uhmerdage kuivatatud risoomi vajalikus koguses vahetult enne tarvitamist.
Kalmuse kasutamine ravimtaimena
Tee neerukivitõve ja mao alahappesuse korral
Võtke 1–2 g kuivatatud (1 tl pulbrit kaalub 1,5 g) jahvatatud kalmusepulbrit
poole klaasi keeva vee kohta. Laske teel pisut kaane all tõmmata ja tarvitage enne sööki.
Seedimist soodustav ja soolegaase vähendav tee
Teesegu valmistamiseks võtke 3 osa kuivatatud kõrvenõgeselehti, 2 osa piparmünti, 2 osa palderjanijuurt, 1 osa kuivatatud uhmerdatud kalmuserisoomi ja 1 osa kuivatatud peenestatud paakspuukoort. Võtke 2 kuhjaga sl teesegu, valage peale 2 klaasi keeva vett ja keetke tasasel tulel kaane all 10 minutit, laske veidi jahtuda ja kurnake.
Tarvitage poole klaasi kaupa hommikul pärast ärkamist ja õhtul enne uinumist.
Söögiisu tõstev tee
Teesegu valmistamiseks võtke võrdsetes kaalulistes osades kuivatatud uhmerdatud kalmuserisoomi, koirohuürti, punase ristiku õisi ja köömneid.
Võtke 1 sl teesegu, valage peale keev vesi ja laske 20 minutit kaane all tõmmata. Manustage tõmmist 1 sl 20 minutit enne sööki. Tõmmise ülejääki säilitage külmikus suletud pudelis.
Tõmmis juuste väljalangemise vastu
Võtke 1 kuhjaga sl kalmusejuurepulbrit ja sama palju kuivatatud kõrvenõgest ning valage peale liiter keeva vett. Laske kinnises nõus jahtuda ja loputage juukseid pärast iga peapesemist.
Toniseeriv turgutav hommikune vann
Eriti hea pärast raske haiguse põdemist. Kuna vann on ergutava toimega, ei soovitata seda õhtuseks protseduuriks.
Vannivee valmistamiseks võtke 100 g jämedalt hakitud värsket või 25–30 g kuivatatud jahvatatud kalmuserisoomi. Valage peale 1 liiter vett ja keetke tasasel tulel kinnises nõus 10 minutit. Kurnake vedelik ja segage vannivette. Võtke vanni 15–20 minutit.
Kalmus toidus ja jookides
Maitsetaimena sobib kalmusejuurt kasutada magustoitude, toorsalatite, kissellide, puuvilja- ja marjavahtude, kompottide, jogurti ja müsli maitsestamiseks. Eriti hea kalmus õuna- ja pirnitoitudes ning hoidistes (maitse ja aroomi tugevdaja), kuid suuremas koguses muudab toidu kibedaks.
Õuna- ja rabarberiveinide maitsestamisel on kuivatatud kalmuserisoom üks parimaid looduslikke lisandeid. Peenestatuna kuulub kuivatatud kalmuserisoom peaaegu kõigisse kalatööstuses kasutatavatesse maitsesegudesse, andes kalalihale omapärase lõhna ja mõrkja maitse, samas tihendades kalaliha. Samuti tarvitatakse kalmusejuurepulbrit kalavürtsi segus.
Kalmust võib lisada marinaadidele ja kompotivedelikele juuretükkidena mõni minut enne valmimist, lasta 5 min tõmmata ja seejärel tükid välja võtta või vedelik kurnata.
Kalmust kasutatakse likööride, nastoikade, absindi, bitteri, punši ja glögi maitsestamiseks.
Õunakompott kalmusega
n 300 g peeneks lõigatud värskeid õunu või 100 g kuivatatud õunu
n 1 l vett
n 2 kuhjaga sl kuivatatud ja tükeldamata või 1 kl värskeid kalmusejuurekuubikuid
n 5–8 sl suhkrut
n noaotsatäis vanillsuhkrut
Valage õunatükkidele vesi, keetke pehmeks. Lisage kuivatatud või värske ja tükeldatud ning marlist kotti astetaud kalmusejuur ja keetke mõni minut. Laske seista 5–10 minutit ning eemaldage kalmus. Lisage suhkur ja vanillsuhkur. Serveerige vahukoore, jogurtikreemi, kohupiimavahu või koorejäätisega. Soovi korral võib kompoti kuumalt tõsta eelsoojendatud purkidesse, sulgeda õhukindalt ja säilitada talvise hoidisena.
Kalmusesukaad
Lõigake puhastatud värske kalmuserisoom 4 cm pikkusteks tükkideks ja need omakorda pikuti pooleks. Asetage ettevalmistatud risoomitükid keedunõusse, valage peale nii palju vett, et see kataks risoomitükid ja keetke tasasel tulel kaane all parajalt pehmeks. Nüüd valage keeduvesi pealt ära ja mõõtke selle kogus. Segage hautisveega võrdne kogus suhkrut kalmusetükkide hulka ja laske üks ööpäev seista.
Seejärel kuumutage tasasel tulel pidevalt segades, kuni kalmusetükid muutuvad klaasjaks. Tõstke valmis sukaad vahukulbiga pärgamentpaberile, laske taheneda ja kuivada ning veeretage seejärel tuhksuhkrus. Säilitage plekktoosis või klaaspurgis ja nosige kõhuvalude, palaviku või muidu viletsa enesetunde korral. Samuti võib seda segada tükeldatult müsli hulka või tarbida ravimtee maitsestaja-magustajana.
Keeduvesi segage ülejäänud suhkrulahusega, säilitage väiksemas pudelis ja kasutage jookide valmistamiseks. Selline lahus säilib tihedalt suletud pudelis hästi ka toasoojas.
Ebaküdooniamoos kalmusega
- 1 klaas kuivatatud ja jämedalt purustatud kalmuse risoomitükke
- 0,9 l vett
- 3,6 kg suhkrut
- 3–4 kl ebaküdooniatükke
Valage vesi kalmuse risoomitükkidele, lisage suhkur ning kuumutage tasasel tulel pidevalt segades, kuni kogu suhkur on lahustunud. Seejärel segage juurde tükeldatud ja seemnetest puhastatud ebaküdoonia ning keetke moos lõplikult valmis.
Aromaatne kalmuseliköör
Valage 2–3 peotäiele õunakoortele ja 1 kuhjaga sl kuivatatud ning jämedalt jahvatatud kalmuserisoomile peale nii palju keeva vett, et see segu kataks. Seejärel kuumutage segu tasasel tulel kinnises nõus 10–15 minutit, laske jahtuda toatemperatuurini ning kurnake. Valage vedelik 3-liitrisesse purki. Nüüd lisage purki vedelikuga võrdne kogus suhkrut ja 2 viilutatud laimi. Ülejäänud purk täitke viinaga ja sulgege õhukindlat. Laske purki nädal-paar soojas toas ja pimedas seista ning loksutage seda aeg-ajalt. Seejärel kurnake valmis liköör väiksematesse pudelitesse.
Kalmusenalivka
- 100 g värsket peenestatud kalmuserisoomi või 50 g kuivatatud risoomitükke
- 8–10 tera nelki
- 5–6 tera kardemoni
- tükk kaneelikoort
- 1 l 70% piiritust
- 1 kg suhkrut
- 1 kl vett
Asetage kalmusejuur 3-liitrisesse purki, lisage nelk, kardemon, kaneelikoor ja valage peale piiritus. Sulgege õhukindlalt ja asetage nädalaks toasooja pimedasse kohta seisma, seda aeg-ajalt loksutades. Seejärel kurnake ning valage puhtasse purki. Nüüd keetke suhkrust ja klaasist veest siirup, eemaldage vaht, laske jahtuda ning segage tõmmisele juurde. Laske veel nädal seista, vajadusel kurnake ja villige pudelisse. Jooki sobib pakkuda teelauda pärast kaloririkast jõulu- või pidulauda või kasutada külmetusel ravimtee maitsestamiseks.
Kalmusenalivka venepäraselt
- 50 g kuivatatud kalmuse risoomitükke
- 12 g kuivatatud õhukest sidrunikoort
- 10 g kuivatatud pomerantsi (mõruapelsini) koort
- 10 g kadakamarju
- 5 g kuivatatud kikkaputke juurt
- 8 g köömneid
- 8 g tähtaniisi
- kanget viina
- 0,8 kg suhkrut
- 4 l vett
Asetage kalmusejuur ning maitseained 3-liitrisesse purki. Täitke purk kange viinaga, sulgege õhukindlalt, laske 10 päeva toasoojas pimedas kohas seista, seda aeg-ajalt loksutades. Kurnake ja segage juurde suhkrulahus, kus 4 liitris vees on lahustatud 800 g suhkrut. Laske üks ööpäev seista, kurnake veel kord ja villige väiksematesse pudelitesse.
