Maailmalõpu taimed

Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis saab tutvuda maailmalõpu taimedega – välja on pandud nii Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kogude kivistisi kui botaanikaaia kolektsiooni elusaid fossiile.

Põneva nimega näitus on osa Teadlaste ÖÖ Festivalist, mille läbivaks teemaks on sel aastal meedias rohkelt kõneainet pakkuv maailmaõpp. 

Kuna liikidel on oma loomulik eluiga, enamasti mõnikümmend tuhat kuni mõni miljon aastat, siis on väiksemad väljasuremised eluslooduses tavapärased nähtused, osa liike kaob, teised ilmuvad asemele. Iga miljoni aasta jooksul kaob 5-10% liikidest. Seega on iga väljasuremine kaduvale liigile omamoodi maailmalõpp. 

Näitusele välja pandud elusad fossiilid ei viita aga kuidagi väljasuremisele, pigem vastupidi, taimed näevad välja vägagi elujõulised ning pakuvad toredaid üllatusmomente. Näiteks akvaristide seas tuntud ja ristikuga sarnanev veetaim Marsilea hirsuta, flamingolillega sarnanev viljakas hobujalg (Hemionitis arifolia) või hoopis armas väike toataim Martensi selaginell (Selaginella martensii).

Botaanikaaia aedniku Sten Manderi sõnul sobib näitus silmaringi laiendamiseks kõigile huvilistele. Sten Manderil on iga näitusel eksponeeritava taime kohta midagi põnevat jutustada. Näiteks seda, et Bidwilli araukaaria seemned on toitainete- ja valgurikkad ning on hinnatud nii inimeste kui loomade toidulaual. Kuid seemneil on ka omapärane kohastumus, kuidas keerulised olud, näiteks tulekahjud, üle elada. Nimelt seemne idanedes tungib idujuur mulda ning moodustub maa-alune mugulasarnane organ, millest võib alles mitme aasta pärast areneda maapealne võrse. 

Lõunadiksoonia kohta pajatab Mander, et kauni kasvukuju ja pikaealisuse tõttu on puusõnajalg hinnatud taim haljastuses - mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised juured alla kasvatama ning seeläbi on nende ümberistutamine võrdlemisi lihtne. 

Rahu-palmlehiku iseärasustest toob Sten Mander välja taime võime siduda õhulämmastikku tänu juurekänkrates elutsevtele tsüaanobakteritele. Kuid lisaks toodavad needsamad bakterid ka tugevat neurotoksiini, mis on rahu-palmlehikust eemal hoidnud taimtoidulised loomad ja aidanud sedasi kaasa taime säilimisele läbi ajastute. 

Millised on teised näitusele välja pandud elavad fossiilid ning mida põnevat on maailmalõpu taimede kohta veel pajatada kuuleb Teadlaste ÖÖ (28.septembril) eriprogrammi raames korraldatavatel temaatilistel retketel, mida viivad läbi kasvuhoones Sten Mander (kell 18.00 ja 20.00) ja õues Tarmo Niitla (kell 19.00 ja 21.00).

Eile, 26. septembril avatud näitus jääb avatuks kuni 14. oktoobrini. Sissepääs botaanikaaia piletiga, Teadlaste ööl (28. sept) tasuta.
Täpsem info siin.