Õuna maitse on parim septembris. See sügise saabumise aeg on õuntest kõige üleküllastatum: konkurents sortide vahel on väga suur. See, et ‘Alar’ on nii hea tunnustuse saanud, teeb suurt rõõmu.

‘Alar’ on veel üsna noor sort, seega ei ole näiteks tema talvekindluse kohta küllaldaselt andmeid. Õunte säilimise kohta võib öelda, et nende tarbimisaeg jääb lühikeseks. Õun on keskmise suurusega, 100–150 g, kuid võib jääda ka väiksemaks.

Kujult on ta enamasti ümmargune, kuid võib ka varieeruda ja olla veidi piklik.

Küpse õuna põhivärvus on helekollane, millel laialdane kaunis puna. Paljud õunad on üleni punased.

Puu on keskmise kasvuga. Ta kannab õunu kogu võra ulatuses ühtlaselt ja on aastati hea saagiga.

Selle sordi aretamist alustasin 1982 Polli Aiandusuuringute Keskuses, mil ristasin väga maitsvat USA sorti ‘Cortland’ minu enda varem aretatud eliittaimega L9-2. Tärganud taimi oli 63.

Ühel 1993. aastal esimesi õunu kandnud puul olid ilusad maitsvad viljad.

Magusaid õunasorte on aga palju ja ma pidasin pikalt aru, kas neid on juurde vaja.

Otsuse tegin siis, kui tarbijad õunu igal aastal kiitsid. Nimeks panin oma poja nime Alar.

Samast ristamisest sain ka teise sordi, millele panin tütretütre järgi nimeks ‘Aule’. Seemikute aias olid nad mul juhuslikult istutatud kõrvuti. ‘Aule’ õun on suurem (100–200 g), korrapäraselt laiümmargune. Helekollasel põhivärvusel on väga ilus puna, mis katab õuna suures ulatuses.

Viljaliha on tugev, valkjas, magushapu maitsega. Tema välimus ja maitse äratavad suurt tähelepanu. Õunad säilivad talve keskpaigani.

Polli katses tegi 2009./2010. a talve külm noortele ‘Aule’ puudele suurt kahju. Lätis talvekahjustusi aga ei olnud. Lätis meeldib ‘Aule’ õunauurijatele väga. Nad on veendunud, et ‘Aule’ on parem äriaia sort kui ‘Auksis’ (see on praegu tähtsaim sort sealsetes äriaedades) ja rajavad katseid selle tõestamiseks.