Mugul-jänesekapsas on pärit Lõuna-Ameerikast, Andides on teda toiduks tarvitatud igivanast ajast. Põhiliselt kasvatatakse taime praegu Peruus ja Boliivias. Arvestades seda, et need maad on teisel pool maakera ja lõunapoolkeral, siis on seda põnevam neid veidraid mugulaid siin Eestis ja eelkõige just Saaremaal kasvatada.

Saaremaa kliima püsib sügisel kauem soe kui mandri oma ning just seda mugul-jänesekapsale vaja ongi. See ei tähenda muidugi, et eksootilist taime mandril ei saaks kasvatada.

Huvilistel tasub teada, et mugul-jänesekapsas armastab väga laiutada ning vajab palju maad. Mugulaid hakkab taim kasvatama alles hilja sügisel. Need näevad välja nagu värvilised ussikesed või tõugud. Värvivalik on tohutu: on valgeid, kollaseid, punaseid ... kuni mustani välja. Mugulad on kergelt tärklise maitsega ja veidi hapukad, meenutades sidrunit.

Algul kasvatab taim üksnes lehti, suve esimesel poolel on vaid mõnekümne cm kõrgune sirgelt püsti olev puhmake. Ta on tõeliselt ilus ja kaunistab peenart. Suve teisel poolel kasv hoogustub ja puhmik muutub tohutu suureks. Siis ta ka õitseb, kollaseid õisi on rikkalikult. Esimesed õied ilmuvad 3–4 kuud pärast istutamist.

Alustama peab juba märtsis

Mugul-jänesekapsast on lihtne kasvatada, tuleb ainult veidi vaeva näha, et piisavalt suurt saaki saada. Põhimõtteliselt kasvatatakse teda nagu kartulit, ta edeneb hästi nii varjus kui ka täispäikeses. Parim kasvukoht on hea drenaažiga liiv- või liivsavimuld. Kohe kevadel pange peenrasse komposti, et ikka toitaineid jaguks. Kuival ajal kastke taimi.

Kuna mugul-jänesekapsa kasvuperiood on väga pikk, tuleb taimed ette kasvatada. Mina panen mugulad kasvama juba märtsis, istutades nad 10–15cm läbimõõduga potikestesse. Tõusmed ilmuvad paari nädala pärast. Algul on taimedel lehti vähe ja nad peavad pottides ilusasti paar kuud vastu.

Välja saab taimed istutada siis, kui suuremad öökülmad on möödas. Taimede vahele jätke 50 cm ja rohkemgi, ridade vahele üks meeter.

Algul oleks hea panna taimedele katteloor, et ootamatu öökülm kahju ei teeks. Kui see siiski juhtub, taastuvad taimed õnneks ruttu ja ajavad päris kiiresti uued lehed.

Suve teisel poolel hakkavad pealsed vohama ning varred lamanduvad tohutu lehemassi raskuse all. Sellest pole aga hullu, sest varred kasvavad maapinnal rõõmsalt edasi ja aina laiutavad, ladvad uhkelt püsti. Varred võivad venida kuni meetri pikkuseks.

Taimi võib suve teisel poolel mullata, aga tohutu lopsakuse tõttu on see üks raske ettevõtmine. Lihtsam on mullata siis, kui taimed on veel väikesed.

Appi must kile ja katteloor

Mugul-jänesekapsas on lühipäevataim ja asub mugulaid kasvatama alles siis, kui päevad hakkavad lühenema. Meie kliimas mugulad oma täissuurust üldjuhul ei saavutagi. See võib osaliselt õnnestuda vaid siis, kui päeva kunstlikult lühendada.

Seda saab teha järgmiselt. Kui ilmad jahenevad, tavaliselt septembri algul, katke taimed pärast lõunat musta kilega. Seda ei saa teha siis, kui on liiga soe, sest musta kile all läheb liiga palavaks.

Külmemate ilmade saabudes visake peenrale kindlasti peale talveloor või mitu kihti tavalist katteloori. Siis ei võta külm varsi liiga ruttu ära ja taimed saavad rahulikult edasi kasvada.

26. oktoobril, kui ootamatult saabus talv, olid mul taimed rõõmsalt loori all. Selle peale sadas veel lumi. Ei olnud neil häda miskit, külm kahjustas vaid neid taimi, kes olid oma varred loori alt välja ajanud.

Sellise varase lume puhul nagu tänavu on üks veelgi parem variant, kuidas taimi kaitsta: rajage nende kohale toestus ja katke see kilega, kust lumi saaks maha vajuda. Taimed sellise minikasvuhoone all tuleb omakorda katta looriga.

Nii toimides on nad kindlamini kaitstud ja peavad külmale kauem vastu. Muidugi võib mugul-jänesekapsast ka kasvuhoones kasvatada, kuid selgi juhul tuleb ta külmade saabudes kindlasti looriga katta.

Kosub novembri lõpuni

Mugulate ülesvõtmisega ei tohi kiirustada. Oktoobrist novembrini on nende moodustumise intensiivseim aeg ning seetõttu tahaks mugul-jänesekapsas kasvada kuni novembri lõpuni.

Õige aeg saak üles võtta saabub alles siis, kui pealsed on lõplikult külmast võetud. Muidugi ei ole nii hiline saagikoristus just meeldivaim tegevus, sest muld on vesine ja lumesegune, pealsed libedad, aga asi on seda väärt!

Mugulaid noppides olge hoolas, sest neid võib leida ka taimest veidi kaugemalt, kõik ei ole täpselt juure all. Säilitada saab mugulaid pimedas keldris või lihtsalt külmkapis paberkotis.

Saagikus on soodsal aastal väga hea: taim kasvatab alla sama palju mugulaid kui kartul, ainult et need on mitu korda väiksemad.

Mugulaid võib süüa toorelt, lisades maitseks soola, pipart ja sidrunimahla. Hamba all krõmpsuvad nad mõnusalt. Keedetult on neil mahe tärkliseline maitse. Mugulatest võib teha täpselt samamoodi putru nagu kartulitestki, sel on väga huvitav maitse. Mugulaid võib ka praadida ja grillida. Mugav on see, et mugulaid ei pea koorima.

Mugul-jänesekapsas sisaldab rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja rauda. Süüa võib ka lehti ja noori võrseid, mida saab noppida suvi läbi. Lehed on mõnusalt hapukad ja hästi sobivad värsketesse salatitesse. Kuna nad sisaldavad aga oksaalhapet, ei tohi neid suures koguses tarbida.

Haigusi ja kahjureid ei ole ma mugul-jänesekapsal veel märganud. Ja isegi tänavused äärmiselt halvad kasvutingimused ja tohutu vihm ei teinud sellele põnevale taimele kurja.

Mina ostsin oma mugulad veebipoest www.realseeds.co.uk.
Mugul-jänesekapsa värvikas saak.