Marjad tervislikuks joogiks ja söögiks
Soomarjad sisaldavad bensoehapet, millel on konserveeriv toime. Hape tagabki marjade hea säilivuse vees, kuid neid saab rabast korjata ka aasta ringi. Soomarjad on toiteväärtuse poolest väga sarnased puuviljadele, pealegi on need kasvanud ilma kemikaalideta.
Jõhvikates ehk kuremarjades on 22 mg C-vitamiini 100 g kohta. Peale selle sisaldavad nad B-rühma vitamiine, kaaliumi ja looduslikke happeid (sh 3% oblik- ja sidrunhapet).
Jõhvikatel on vererõhku alandav ja seedimist soodustav toime, neid kasutatakse ka põiehaiguste raviks.
Pohladelegi on andnud vanad eestlased teise nime – palukad. Palukates on 21 mg C-vitamiini 100g kohta, kuid suhkruid rohkem kui kuremarjades (7–9%), samas vähem happeid (1–2%). Loodusliku arstirohuna aitavad pohlad neeruhaiguste, reuma ja liigesepõletiku korral. Soodustavad mao-, sapi- ja maksa talitlust.
Rabaservast leiate kindlasti veel mustikaidki (suurel pildil), mis on C-vitamiini (16 mg 100 g kohta), kaaliumi ja naatriumi allikad. Suur parkainete sisaldus annab neile seedehäirete korral kõhurohu toime. Samuti aitavad mustikad vähendada vere suhkrusisaldust ning väljutada organismist jääkaineid.
Mustikatest suuremad on sinikad ehk joovikad. Neis on väiksem suhkrusisaldus kui mustikates, aga samas suurem happesisaldus. C-vitamiini on 25% 100 g kohta.
Murakaid loetakse põhjamaa apelsinideks, sest nad sisaldavad 105 mg C-vitamiini 100 g kohta. Neid marju hinnatakse kaaliumi-, magneesiumi- ja vasesisalduse poolest. Murakatel on organismi puhastav, aga ka lahtistav toime.
Marjad joogiks ja söögiks
Kõiki marju saab süüa värskelt: segatuna toorsalatitesse ja putrudesse, hommikuhelvestega, vahvlite ja pannkookide juurde. Samuti sobivad marjad jogurti, kohupiima, vahukoore ning jäätisega.
Hea on marju kasutada pirukates, kookides, muffinites. Nad on tooraineks magustoitudes, sh magusates suppides, kissellides, nii toor- (nt toorjuustuvaht) kui keeduvahtudes (nt manna-, leiva-, odrajahu- ja rukkijahuvaht), puuviljasalatites (eriti õuna, pirni ja tsitrusviljadega), tarretistes, kreemides, magusates kastmetes, vormiroogades.
Soomarjadest valmistatud kastmed ja tarrendid kõlbavad suurepäraselt ka soolasemate toitude juurde. Näiteks linnulihast ja ulukilihast roogade, ahjus küpsetatud vorstikeste, sh verivorstide, küpsekartulite, hakklihast pikkpoisi, hakk-kotlettide, pasteetide jne kõrvale. Väga huvitava maitse saate, kui kasutate soomarju rullkõrvitsa ehk kabatšoki täidisena või panete neid odratangu- ja suitsulihasalatisse.
