Marjadeta mustasõstrapõõsas
Mõned üksikud marjakribalad ikka olid lehtede vahel peidus, aga ei midagi nimetamisväärset. Ometi olen põõsast regulaarselt väetanud, kuival ajal ka kastnud. Pealtnäha tal kahjureid ega haigusi vaevamas polnud.
Vastab
VÄINO PALLUM
Nigelat marjasaaki põhjustasid ilmselt mitmed ebasoodsad mõjurid üheskoos. Üks peamisi tegureid võis olla mõne toitaine puudus või selle omastamise häire. Näiteks õiepungade arenguks vajaliku boori kättesaadavuse langus mulla liigse leeliselisuse tõttu. Liigne lubjarikkus, kuid ka ülearu happeline muld (pH alla 6) häirivad õiepungade moodustamist. Süüdi võib olla ka fosfori takistatud omastamine raskel ja tihenenud mullal.
Teine kehva saagi põhjustaja võis olla õite puudulik viljastumine halbade ilmade tõttu. Madal temperatuur, sademeterohkus ja tugev tuul pärsivad generatiivorganite arengut ning takistavad tolmeldajate putukate lendu. Samuti segab õite viljastumist liigselt kuiv õhk õitsemisajal ja püsiv niiskuse defitsiit juurte piirkonnas.
Kolmas marjasaagi nurjaja võis olla õisi kahjustav öökülm – kõige sagedasem aiapidaja vaenlane.
Veel võib põõsas olla nakatunud mükoplasmahaigusesse, s.o mustasõstra-taandlehisusse. Haiguse algul on nakatumist väga raske tuvastada, kuna põõsa võrsete kasv on lopsakas nagu tugeva väetamise puhul. Selged haigustunnused ilmnevad alles paar aastat hiljem.
Ka võib põõsa saagikus langeda kõrge vanuse tõttu.
Ärge väetage põõsaid värske laudasõnnikuga, mustale sõstrale see ei sobi. Kasutage selle asemel komposti ja täismineraalväetist, mis sisaldab vähe lämmastikku, kuid kõiki taimele vajalikke mikroelemente.
Mulla liigse lubjarikkuse korral katke põõsaalune neutraliseerimata rabaturbaga. Liigse happelisuse puhul puistake mullale puutuhka.
Kui on ilmnenud selged taandlehisuse tunnused – osa lehti on tavalise viiehõlmalise asemel moondunud kolmehõlmaliseks, leheservad ümarahambuliseks ning neil on mustale sõstrale omasest nõrgem lõhn ja nad on vähema läikega, nahkjad –, juurige põõsad välja. Kindlasti põletage kogu põõsas koos tekkivate jäätmetega, et likvideerida nakkuskolle.
Uue põõsa istutamiseks tehke eeltöö, valige ka pahklestanakkuse edasikandja suhtes kindlam sort ning tooge istik kontrollitud müügikohast. Ärge istutage aeda tundmatu päritoluga juhuistikut.
Pahklesta tõrjeks pritsige põõsaid 5–7 päeva enne õitsemist Mavrik 2 F-iga (3–4 ml/10 l). Noorte lestade massilise rände ajal täisõitsemise lõpul pritsige põõsaid bioloogilise tõrjevahendi NeemAzal-T/S-iga (40–50 ml/10 l).
Liivase pinnasega kasvukohal kastke mustasõstrapõõsaid regulaar-selt nii kuival kevadel kui ka suvel.
