Külmaõrnasid taimi on Tapio aias palju – lisaks kastanile veel näiteks ida-elupuu, loorberkirsipuu, metasekvoia, soosekvoia, mammutipuu, viigipuu, karuspalm, tšiili araukaaria, külmakindlamatest tääkliiliad, tulbipuu, vahtralehine plaatan, tuliastlad, magnooliad, sirmokas jne.

„Vot see siin on kõva sõna,“ näitab aednik soosekvoia juures seisatades. „Paistab, et ta on metasekvoiast tugevam ja lisaks on tal väga ilus sügisvärvus.“ Mammutipuu juures aga peab Tapio tõdema, et see ei lähe siinses kliimas mitte. Viimane talv jättis puule alles vaid tüüka, millest küll noored võrsed taas ilmusid, aga meie kliimas võiks pigem rääkida mammutipõõsa kui mammutipuu kasvatamisest. Siiski näiteks Sõrves edeneb mammutipuu märksa paremini. Nõmba on saare südames asuv külmalohk.

Labidamees

Esimesed katsetused tegi Tapio oma aias 15 aastat tagasi. Aiandushuvi viis teda ka mandrile, Jäneda tehnikumi, kuid see jäi lõpetamata. „Ühe aastaga sain labidamehe paberid kätte,“ naerab mees. Pärast seda õppis ta Räpinas metsavahiks, kuid samal ajal see elukutse hoopis kaotati ja ametiga polnud midagi peale hakata. Labida ja metsaga on tal aga siiani lähedased suhted, sest iga aasta aeda laiendades ja kraave kaevates ei ole kummastki pääsenud. Muistsel rannanõlval asuv krunt lõpeb mustikametsaga, mis on sobiv kasvukoht näiteks rododele ja iileksitele. Ainus metsast võidetud alaga kaasnev mure on kitsed, kes talvel noorte puude latvu käivad kärpimas.

Uusi ja põnevaid taimi hangib Tapio Käinas asuvast Mareti aiaärist, samuti on tal mandril oma nö agent, sõber Jäneda tehnikumi ajast, kel samuti eksootiliste taimede kogumise kiiks küljes. Mõned seemned on kaasa toodud välisreisidelt, kuid näiteks püsikuna aias kasvava viigipuu seemned korjas ta poest ostetud viigimarja seest. „Talv võtab viigipuu küll maani ära, kuid suvi kasvatab jälle üles ja nii juba kolmandat aastat,“ räägib aednik oma järjekordsest katsetusest. „Imelik on vaadata, et nii väikesest seemnest kasvab selline rasvane taim,“ imestab ta isegi.

Mäng kividega

Aias torkavad silma ilusad valgetest lubjakividest tehtud aiad ning tornid ja istutusala vahele valatud kivirada. Tiigi ääres kasvavad kivide vahel huvitavad eostaimed, teisel pool on vahemerelise meeleoluga nurgake, kus kasvavad loorberkirsipuud, pukspuud, luud-,uba-, ja leetpõõsad, lavendlid, salveid jne. Aed ongi jagatud geograafiliselt – lisaks Lõuna-Euroopa taimedele on oma nurgake Ameerika ida- ja lääneosa, Kaug-Ida, Aafrika, Pärsia ja Tšiili ning ka Lääne-Eesti taimedele. Viimases, tiigi kaevamisest tekkinud lubjapinnasel mäekesel kasvavad näiteks üheksavägine, merikapsas, muulukad, vareskaer, merihumur, kassikäpad, ussikeeled, anemoonid,keelikurohud ja muu säärane kodune umbrohi.

Ei mingeid lilli

Esialgu olid Tapio tõelised lemmikud kõikvõimalikud sõnajalad, ühtegi lille ta oma aeda kasvama ei pannud. Aasta-aastalt on tema aia lilleaas aga aina rikkalikumaks muutunud. Kodumaistest lilledest enam imetleb Tapio siiski neid, mis aeda vahemerelist meeleolu toovad, üks kindel lemmik on lavendel. Kaugete maade hõngu lisavad lõhnavad gladioolid, tõrvikliiliad ja veel oktoobri alguseski õitsenud kaeralilled.

Eksootiliste taimede jaoks kõige hirmutavam aeg on ukse ees. Tapio loodab, et tänavune talv säästab neid rohkem kui eelmine. Mitme aasta kogemused on talle näidanud, et päris tagasilöökideta ei pääse, kuid ka seda, et paljud taimed võivad oma vastupidavusega tõelisi üllatusi pakkuda.

Tapio Vares on ka üks Aialeht.ee autoritest, kelle lood ja joonistused ilmuvad igal esmaspäeval.