2. Vatitupsud või marlitampoonid nahavigastuste puhastamiseks. Eelistada marlitampoone, sest need ei jäta haava sisse kiude.

3. Plaastrid ja sidemed. Käepärast peaks olema nii suuremaid kui väiksemaid ja ka steriilseid plaastreid, samuti eri laiusega sidemeid. Näiteks põlvepiirkonna vigastuste korral on hea kasutada just suhteliselt suuri steriilseid plaastreid.

4. Villipulk, mis kätele-jalgadele määrituna hoiab ära rakkude tekke.

5. Villiplaastrid on vajalikud sel juhul, kui villid on juba tekkinud. Loovad villi paranemiseks soodsa keskkonna ning vähendavad valu. Samuti ei lase nad mustusel haava tungida. Välimuselt on villiplaastrid diskreetsed, ei häiri silma.

6. Valuvaigistid lihasvalude vähendamiseks. Saadaval on mitmesuguses vormis valuvaigisteid – tablettidena, soojendavate ja külmatunnet tekitavate salvide ja geelidena, plaastritena. Trauma puhul sobivad külmatunnet tekitavad geelid, külmakotid või -spreid. Soojendavaid salve esimestel traumajärgsetel päevadel kasutada ei tohi. Salve-geele määrida vaid tervele nahale.

7. Päikesekaitsepulk, mida saab kasutada eelkõige kohtades, kus kergesti päikesepõletus tekib – põsesarnadel, ninal, kõrvalestadel, õlgadel.

• Laia toimega päikesekaitsekreem, mis kaitseb nii UVA- kui UVB- kiirguse eest.
• Aaloegeel juhuks, kui päikesepõletus on juba tekkinud.

8.Spetsiaalne põletusgeel on väga hea juhuks, kui tekib põletus ­lahtise leegi või kuuma veega, ­näiteks grillimisel või lõkke tegemisel. Samuti sobib see päikesepõletuse esmaabiks.

9. Teepuuõli, millel on väikeste nahakriimustuste ja putukahammustuste puhul desinfitseeriv ning paranemist soodustav toime. Eriti käepärane on aias kasutamiseks teepuuõli pulk.

10. Kriimusalv või Bepanthen Plus, samuti väikeste nahavigastuste raviks.

• Allergiaravimid neil, kes on putukahammustuste ja taimede õietolmu suhtes tundlikud.
• Füsioloogiline lahus või niisutavad silmatilgad puru silmast väljaloputamiseks. Kui midagi muud käepärast pole, sobib selleks ka tavaline kraanivesi.
• Seljavöö neile, kellel seljavaluga probleeme olnud. Aitab valu ennetada ja leevendada.
• Üks tõeliselt hea kätekreem.



Mullatööd võivad tuua teetanuse

Aiatööd armastav täiskasvanud inimene peaks oma teetanusevastase vaktsineerimise graafikul hoolega silma peal hoidma, sest kangestuskramptõbe tekitav bakter Clostridium tetani elab mullas ja kõdus ning satub organismi nahavigastuse kaudu.

Perearst Katrin Martinsoni sõnul on teetanus raske nakkushaigus ning mitte alati ei õnnestu arstidel sellesse tõppe haigestunute elu päästa.

“Tegu on bakteriaalse nakkusega, mis kulgeb sageli väga kiiresti. Tavaliselt algab see mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem haaratakse kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav antibiootikumidega, raskematel lõpeb surmaga. Oluline on kiire diagnoos ning õige ravi,” selgitab doktor Martinson.

Lapsi vaktsineeritakse korrapäraselt immuniseerimiskava alusel, mille kohaselt tehakse viimane kaitsesüst 15−16 aasta vanustele noortele. Täiskasvanute korduvvaktsineerimine on soovitatav iga kümne aasta järel Laste vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilusenakkuse komponente sisaldavat liitvaktsiini, noorukite vaktsineerimiseks difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Kuna üha enam lapsevanemaid loobub oma järeltulijate vaktsineerimisest, tuleb neil endale selgelt teadvustada selle tagajärjel tekkiv teetanusse haigestumise risk.

“Kui täiskasvanud inimesel tekib nahavigastusega trauma, süstitakse talle profülaktiliselt üks annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Seda ka vaktsineeritud patsientidele, kelle suhtes vaktsineerimisinfo ei ole kohe või täpselt tuvastatav,” selgitab doktor Martinson, kellel enda praktikast kangestuskramptõve juhtumit õnneks ette näidata ei ole.

2013. aastal haigestus Eestis teetanusse üks, 2011. aastal kaks inimest. Haigus on nii Eestis kui Euroopas harvaesinev ning seda just tänu vaktsineerimisele.