Varisenud viljadest saab peale hoolikat puhastamist keeta moosi või pressida mahla. Puhastamisjäägid võiks võimalusel anda koduloomadele, -lindudele, kuid võib ka kompostida. Kui õunaussi ümbert on kaitsev õun ikka ära tükeldatud, siis ta iseseisvalt naljalt ellu ei jää. Juba nii saab vähendada jägmise aasta kahjurite populatsiooni.

Sügisel võiks põõsaid, puid turgutada sügisväetisega ja laotada nende alla juurde pisut mulda või komposti. Väetis aitab taimedel peale saagikandmist ennast koguda ja talveks ette valmistada. Uus mulla või kompostikiht hoiab juured kenasti soojas ja annab kevadise lumesulamisega taimele ka kohe toitaineid juurde.

September on veel ideaalne aeg istutamiseks. Aianduskeskustes on soodsalt saada erinevaid viljapuid ja marjapõõsaid. Tihtilugu on taimed sügisel ilusamadki kui kevadel. Sortiment võib olla küll pisut väiksem, kuid taim, mis aianduspoes sügisel ilus välja näeb, on kindlasti elujõuline.

Säilitusõunad tuleb ära korjata enne külmasid. Neid peab käsitlema erilise ettevaatusega: hea oleks neid korjata käsitsi ja otse puult ühekaupa kasti laduda. Kindlasti ei tohi puud raputada ja siis õunu puu alt korjata, kuna ka väike müks rikub igasugused võimalused õuna heaks säilivuseks ja nad hakkavad üsna kiirelt keldris mädanema.

Kui ploomi- või õunapuu otsas juhtub olema mädanenud või mumifitseerunud vilju, ei tohiks neid mingil juhul talveks sinna jätta. Sellised viljad on tõsised haigustekitajate talvekorterid ja tuleb puult igal juhul eemaldada ning hävitada - need ei sobi ka komposti!