Taime lehtede kiire kolletumise ja varisemise taga on tavaliselt tuuletõmbus, järsk asukohamuutus, temperatuuri suured kõikumised ja vale kastmine.

Jõulutähe muld hoidke pidevalt niiske. Kastke pehme toasooja veega. Taime lehed ei talu, kui neile satub vett.

Taime õitsemise ajal reeglina ei väetata, sest see ergutab liigselt kasvama. Turbasse istutatud taimi tuleks siiski 2–3 nädala tagant väetada, selleks kasutage kaktustele ja sukulentidele mõeldud mikroelementiderikast väetist.

Jõulutähe õitsemine lõpeb siis, kui erksat värvi kõrglehed pudenevad või muutuvad roheliseks. Nüüd vähendage kastmist. Taim hakkab lehti kaotama ja võib päris raagu jääda. Tavaliselt juhtub see jaanuari lõpus või veebruari algul, põhjuseks vähene valgus ja sageli ka toidupuudus. Uued võrsed tulevad 2–3 nädala pärast.

Taim teeb sel moel oma olemise puhkuse ajaks mugavaks – pole lehti, pole tüli. Kui taimedele anda lisavalgust (päevavalguslampidega kella 8–20), ei kaota nad tavaliselt kuigi palju lehti.

Varakevadel 1–2 kuud pärast õitsemist alustab jõulutäht uuesti kasvamist. Kui on märgata, et hakkavad tulema uued võrsed, lõigake olemasolevad võrsed 1/3 ulatuses tagasi ja istutage taim ümber huumusrikkasse mulda. Vajadusel võtke suurem pott. Nüüd rohkendage kastmist ja hakake taime väetama.

Jõulutäht kuulub lühipäevataimede hulka, kes hakkavad õitsema vaid siis, kui päeva pikkus on 9–10 tundi. Kui valget aega on pikemalt nagu meie laiuskraadil, siis kõrglehed ei värvu või teevad seda puudulikult.

Seega: kui soovite värvilist jõulutähte, hakake taime alates septembri keskelt katma nii, et ta saaks valget aega vaid 9–10 tundi. Taime kandmine valgest pimedasse pole seejuures soovitatav. Kui kõik õnnestub, siis ilmuvad 8–10 nädala pärast värvikad kõrglehed ja taim alustab õitsemist. Katsetada tasub, kuigi katmisega mässamine on tüütu.

Ratsuritäht (Hippeastrum) oma valgete ja punaste sortidega on tihti jõulutaimeks. Talle sobiv toatemperatuur on 15–20°. Kastke taime mõõdukalt. Kindlasti jälgige, et vesi ei satuks sibulale ja lehtede vahele.

Pärast õite närbumist lõigake õisikuvars ära 5–10 cm kauguselt sibulast. Tugev suur sibul võib paari kuu pärast uuesti õitseda.

Pärast õitsemist istutage taim ümber vett hästi läbilaskvasse huumusrikkasse mulda. Kolmandik sibulast jätke mullast välja. Pott valige nii suur, et sibula ja potiserva vahele mahuks pöial. Jälgige, et ümberistutamisel lihakad juured viga ei saaks.

Kui õitsemise ajal võis taim olla esinduslikul kohal, siis nüüd on oluline valgusrikas kasvukoht. Väetage taime kord nädalas, hästi sobib näiteks Substrali universaalväetis. Kindlasti jälgige pakendil olevat juhist, sest eri firmade toodetel on see erinev.

Augustis vähendage kastmist ja lõpetage väetamine. Suve jooksul kasvanud lehed hakkavad kolletuma. Kui kõik lehed on kuivanud, puhastage sibul lehejäänustest ja kuivanud soomustest ning pange kuivalt pimedasse ja sooja (15–20°) kohta puhkama. Kõige lihtsam on panna sibulale paberkott pähe ja pista pott kapi taha. Paberkott kiirendab lehtede kuivamist ja ei pea otsima pimedat kohta.

Jaanuaris hakake sibulat jälgima: kui õisikuvars on kasvanud 3–5 cm pikkuseks, tooge taim valgesse ja hakake kastma. Kui soovite taime uuesti detsembris õitsema saada, hakake teda puhkeperioodiks ette valmistama juulis.

Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus (Schlumbergera truncata, ka Zygocactus truncatusi)

Peale õitsemist näpistage varrelülisid tagasi, et taime kasvu piirata. Taim vajab nüüd puhkeperioodi. 6–8 nädala jooksul vähendage kastmist, kuid mitte sedavõrd, et võrsed närbuma kipuksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10–15°.

Kui pott on väikseks jäänud, on pärast puhkeperioodi õige aeg taim ümber istutada. Kui taim alustab kasvamist, hakake rohkem kastma ja alustage väetamist. Kasutage kaktuste ja sukulentide väetist.

Jõulukaktus vajab valget kasvukohta, mis kevad-suvisel ajal peaks otsese tugeva päikese eest kaitstud olema. Päikesepõletuse tunnuseks on punakaks värvunud lehed. Sobiv kasvutemperatuur on 15–20°.

Augustis vajab taim teist puhkeperioodi – vähem kastmist ja jahedamat temperatuuri. Septembris hakake rohkem kastma, sest just sel ajal hakkavad taimele tekkima õiepungad. Nüüd pole enam hea taime liigutada. Kastmiseks kasutage pehmet toasooja vett. Soojemas ruumis piserdage taimi õhuniiskuse säilitamiseks toasooja veega.

Hüatsindid, krookused ja nartsissid

Jõuludeks ajatatakse tänapäeval paljusid kevadel õitsevaid sibullilli. Õitsemise pikendamiseks hoidke lilli jahedamas kohas või tõstke sinna vähemalt ööseks. Muld hoidke vaid kergelt niiske, muidu venib õievars kiiresti välja.

Kui te ei soovi sibulaid edasi kasvatada, pole vaja neid väetada, sest kevadised sibul- ja mugulsibullilled õitsevad eelmisel aastal talletatud toitainevarudest. Aga kui soovite taimed hiljem aeda istutada, väetage neid kord nädalas. Kasutage väetist, mis sisaldab ka mikroelemente, sest tavaliselt on ajatatud sibullilled istutatud toitainevaesesse turbasse.

Pärast õitsemist lõigake närbunud õied ära ja tõstke taim valgesse kohta. Kastke ja väetage kuni lehtede lõpliku kolletumiseni. Siis puhastage sibulad (välja arvatud nartsissid, mis võiksid kuni mahapanekuni mulda jääda) taimejäänustest ning hoidke neid kuni mahapanekuni kuivas kohas.

Potipuud

Jõulude aegu müüakse lillepoodides mitmesuguseid pottides kasvavaid okaspuid. Kõige rohkem on saada kalifornia ebaküpresse (Chamaecyparis lawsoniana), aga liigub ka vahemere küpresse (Cupressus sempervirens), kanada kuuski (Picea glauca) ‘Conica’, kõrgeid araukaariaid (Araucaria heterophylla), harilikke kuuski (Picea abies ) jm.

Enamik potipuid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, mis pärast hooaega minema visatakse. Põhimõtteliselt saaks neid aga edasi kasvatada.

Kõrge araukaaria on olnud meil toataimede nimekirjas juba pikemat aega. Ta sobib suurematesse valgetesse ja jahedatesse ruumidesse. Talvine ideaalne temperatuur on tema jaoks 10ŗ ümber, suvine 15–20ŗ. Araukaaria vajab kasvuks suurt õhuniiskust, kergelt happelist mulda, pehme veega kastmist ja väetamist märtsist septembrini.

Ülejäänud okaspuud viige pärast aastavahetuse pidustusi jahedasse (5–10°), valgesse ja niiskema õhuga ruumi. Kastke nii, et muld püsiks parasniiske.

Kui hoiukoht potipuule sobib, hakkavad kevadel kasvama noored võrsed. Hariliku kuuse ja kanada kuuse võite istutada aeda.

Ebaküpressid ja küpressid istutage aga suuremasse potti ja hakake neid väetama. Kasutage okaspuudele ja igihaljastele taimedele mõeldud väetisi (näiteks Substral okaspuuväetist kulub 10 liitri kasvumulla kohta 30 g).

Kui öökülmad on möödas, võite potid õue viia. Ebaküpressid ja küpressid sobivadki pigem potis kasvatamiseks, sest suvisel ajal saab nendega edukalt haljastada terrasse, rõdusid ja treppe, talveks on aga mugav tõsta nad jahedasse valgesse ruumi külma eest hoiule. Tiheda taime saamiseks võiks kevadel okste tippe pisut kärpida.