Miks õunapuude võrsed kuivavad?
Sel kevadel puhkesid kahel noorel, vaid mõni aasta tagasi istutatud õunapuul pungad mõningatel eelmise aasta võrsetel väga vaevaliselt. Võrsed hakkasid tasapisi närbuma ning kuivasid lõpuks sootuks. Algul ei osanud ma sellest suurt midagi arvata ja mõtlesin, et puudele tegi ehk liiga talvekülm.
Ühe närbuva võrse lõikamisel leidsin aga selle seest väikese ussikese. Kes ta selline on ja kas tõesti on võrsete hävimises süüdi tema? Kuidas on mul võimalik sedasama kahjustust järgmisel aastal ära hoida?
Vastab: Väino Pallum
Teie noorte õunapuude võrsete hävimist võisid tõepoolest põhjustada neis kaevandavad röövikud. Tegu on õunapuu-säsikoidega (Blastodacna putripenella).
Tema mõne millimeetri suurused röövikud talvituvad üheaastaste okste pungades. Pungade puhkemise ajal aga siirduvad nad oma tühjakssöödud talvekorterist välja. Nende järgmine sihtmärk on võrsed, kus hakkavad usinalt hävitama võrsete säsi. Kahjustatud võrsed närbuvad ja kuivavad ajapikku.
Valmik on tagasihoidlik
Juuliks on röövikud täiskasvanud ja nukkuvad võrse kuivanud lehtede vahel. Nad on siis kuni kaheksa millimeetrit pikad, nende iseloomulik tunnus on kollakaspruun seljajoon.
Pärast kolm nädalat kestvat nukkumisaega kooruvad nukkudest väikesed pruunikashallide tiibadega liblikad. Nende tiibade siruulatus võib olla vaid kuni 20 millimeetrit, seega ei pruugi nad väga lihtsalt silma hakata.
Need liblikad munevad omakorda oma munad nüüd õunapuu lehtedele. Koorunud röövikud elavad algul lehtedel ja tungivad seejärel noorte võrsete pungadesse talvituma, et siis kevadel samasuguse elutsükliga taas alustada. Säsikoi tugeva kahjustuse korral väheneb oluliselt puude haiguskindlus. Samuti kannatab nii nende väljanägemine kui ka saagikus.
Sarnased kahjustused
Esmapilgul samasuguse väljanägemisega pahandust võib õunaaias korda saata ka oksamailase (Zeuzera pyrina) röövik.
Kui säsikoi kahjustused esinevad vaid õunapuudel, siis see kahjur võib kaevandada nii pirni-, ploomi- kui kirsipuu okstes. Samuti on tema kahjustusi leitud tuhkpuude, viirpuude ja isegi rododendronite okstes.
Positiivne on aga see, et oksamailase kahjustust esineb meie aedades pigem harva. Tema röövikud on säsikoi omadest suuremad, tumepruuni läikiva peaga, täiskasvanul isegi kuni 60 millimeetrit pikad. Nende röövikute kehal on väikesed ümarad karvakestega kaetud näsad.
Oksamailase röövikud kaevandavad alguses võrsetes, hiljem juba ka veidi vanemates okstes. Neile on omane käitumine, kus toitudes liigutakse võrsetipust alati allapoole. Sisenemiskohast ülespoole jääv oksaosa kuivab.
Rööviku sisenemiskoha reedab selle ümbruses olev näripuru ja väljaheite kuhilake.
Kahjustajate tõrje
Lõigake säsikoi või oksamailase kahjustusega oksad puudelt augustis-septembris välja ja kindlasti põletage. Sellised oksad ei sobi komposti ega lõkkeasemele kevadet ootama!
Pritsige õunapuid juuli lõpul – augusti algul, kui on säsikoi pungadesse tungimise aeg. Pritsimiseks võiks eelistada looduslikke vahendeid, aga kui puud on veel noored ja saaki ei kanna, on efektiivselt abiks Mavrik 2F, mille puhul on parim teha lahus, kasutades 5–6 ml preparaati 10 liitri vee kohta. Samuti võib kasutada Fastac 50, mille puhul sobib kontsentratsioon 8–10 ml preparaati 10 liitri vee kohta.
