Milline on parim kastmisvesi?
Looduslik veeringe. Vesi, sadades vihmana või kunstlikul niisutamisel, satub pinnasesse, imbub, nõrgub vettpidavasse kihti, aurustub atmosfääri pinnase pealispindadest. Pinnasesse jäänud vesi, mis moodustab kuni kaks kolmandiku atmosfääri sademetest, jõuab juurestiku abil aiataimedesse ja kasutatakse elutegevuse tagamiseks.Veevärgi vesi läbib filtreerimise ja erinevad puhastusastmed, mis teeb ta joogikõlblikuks. Selline vesi sobib ka kastmiseks, kuigi tasuks märkida, et mineraalainete sisaldus on temas väga vähene ja kloori sisaldus võib kohati oluliselt tõusta.
Kaevuvesi või puurkaevuvesi on vastupidiselt veevärgi veele iseloomustatav suure soolade ja mineraalainete sisaldusega, kuna sealt on välja uhutud ka väärtuslikud mikroelemendid, mis on vee puhul head näitajad. Kuid mineraalainete kogus vees ei peaks olema liiga kõrge, muidu muutub vesi taimede kastmiseks kõlbmatuks.
Veekogu vett peetakse kõige vähem sobilikuks kastmisvee liigiks, kuna toksiliste jääkide, keemiliste ainete, mädanemisproduktide, bakterite, sissetunginud võõrkehade ja teiste ohtlike lisandite sisaldusrisk on liialt suur.
Vihmavesi on oluliselt pehmem veetrassi omast, tavaliselt neutraalse happelise reaksiooniga, peale selle on temas erakordselt kõrge lahustunud hapniku sisaldus. Kõik need omadused teevad vihmavee väga väärtuslikuks taimedele ja põhjendavad tema kogumist. Kuid tuleks arvestada, et väga saastatud keskkonna tingimustes satuvad paratamatult vihmavette ka kahjulikud keemilised ühendid, raskemetallid, vedela ja tahke kütuse põlemisproduktid tahma ja õlivedeliku tilgakeste näol, ning lubjatolm, mis andes veele karedust kahtlemata vähendab vihmavee väärtuslikust. Et maksimaalselt vähendada vihmavee saastatuse taset ja sellega seotud riski, on vajalik järgida rida reegleid vihmavee kogumise kohta.
Vihmavee kogumise mahutid asetatakse reeglina vihmaveetorude ja äravoolurennide alla, aga see tähendab, et enne mahutisse sattumist voolab vesi mööda katust, uhtudes kaasa seal oleva tolmu, keemilised ühendid ja tahma. Kõige enam saastatud on vihmavesi esimeste sademete ajal pärast pikemat põuaperioodi, kuna katustele kogunenud mustuse hulk on eriti suur, seepärast ei tasu koguda esimest vihmavett.
Kui vihm on pikaajaline ja tugev, võib loobuda veekogusest, mis tuleb esimese 30 minuti jooksul, see aeg on piisav, et pesta katuselt maha suurem tolm, milles on kahjulikud lisandid. Pärast seda võib vett koguda mahutitesse.
Liiga karedat kastmisvett tuleks pehmendada kustutatud lubjaga või oblikhappega.
Artikkel portaalist Seemnemaailm
