Kui palju on mürgiseid taimi kogu maailmas, on väga raske öelda, sest teadaolevalt on ainult umbes 30% taimede keemiline koostis kindlaks tehtud. Neist umbes 10 000 liiki sisaldavad mürgiseid ühendeid. Eestis kasvavatest taimedest on kõige ohtlikumad sinine käoking, mürk- ja surmaputk, sügislill, adoonis, must belladonna, koeranaeris, pukspuu, varesjalg, maikelluke, sarikhernes, näsiniin, ogaõun, kukekannus, sõrmkübar, küpress-piimalill jt piimalillelised.

Paljud nendest on õige tarvitamise korral väärtuslikud ravimtaimed. Kogu maailmas arvatakse olevat kuni 12000 ravimtaimeliiki, kuigi neist kasutatakse enamasti alla 200 liigi. Kuid ega ravimtaimedki ole päris ohutud kui neid tarvitada üleliia või lausa valesti. Anname teada, millistel juhtudel ühe või teise ravimtaime kasutamisest peaks loobuma.

Sõrmkübar.
Näitusel ongi hea võimalus ravim- ja mürktaimedega tutvust uuendada ning saada teadmisi nende kasutamise või siis hoopis nendest hoidumise kohta. Parim viis taimemürgistuste vältimiseks on õppida mürktaimi tundma maast-madalast. Ka ravimtaimede tundmisest on palju kasu. Oleme harjunud iga tühisemagi tervisehäda puhul haarama tabletipurgi järele. Samal ajal võib meil aias või aia taga kasvada mõni hea ravimtaim, kelle kasutamine on meie tervisele palju ohutum ja rahakotilegi rõõmustavam. Mis võiks veel parem olla tassikeset lõhnavast sidrunmelissi- või piparmünditeest - tõeline nauding ja stress nagu peoga pühitud.

Ajaloost on teada palju juhtumeid, kus mürgipeeker on olnud mõjus poliitiline relv vastasest lahtisaamiseks. Näitusel anname teavet, milliste mürkide läbi on hukkunud mõned ajalooliselt tuntud inimesed.