Millised on Eesti kõige mürgisemad taimed?
Anname teada, milline on nende taimede keemiline koostis, milliseid esmaabivõtteid mürgistuste korral kasutada ja milliseid ravimtaimi on kodus võimalik kasutada erinevate terviseprobleemide puhul ning millal ja milliseid taimeosi koguda.
Kui palju on mürgiseid taimi kogu maailmas, on väga raske öelda, sest teadaolevalt on ainult umbes 30% taimede keemiline koostis kindlaks tehtud. Neist umbes 10 000 liiki sisaldavad mürgiseid ühendeid. Eestis kasvavatest taimedest on kõige ohtlikumad sinine käoking, mürk- ja surmaputk, sügislill, adoonis, must belladonna, koeranaeris, pukspuu, varesjalg, maikelluke, sarikhernes, näsiniin, ogaõun, kukekannus, sõrmkübar, küpress-piimalill jt piimalillelised.
Paljud nendest on õige tarvitamise korral väärtuslikud ravimtaimed. Kogu maailmas arvatakse olevat kuni 12000 ravimtaimeliiki, kuigi neist kasutatakse enamasti alla 200 liigi. Kuid ega ravimtaimedki ole päris ohutud kui neid tarvitada üleliia või lausa valesti. Anname teada, millistel juhtudel ühe või teise ravimtaime kasutamisest peaks loobuma.
Ajaloost on teada palju juhtumeid, kus mürgipeeker on olnud mõjus poliitiline relv vastasest lahtisaamiseks. Näitusel anname teavet, milliste mürkide läbi on hukkunud mõned ajalooliselt tuntud inimesed.