* Kuigi herned usinasti õitsevad, jätkavad nad sellest hoolimata kasvu ka kõrgustesse. Tasuks üle vaadata, kas neil on piisavalt tuge (eriti hiljem külvatud herned), et nad ei lamanduks ega tugev tuul neid ära ei murraks.

* Kui põlduba on oma kasvuga nii kaugele jõudnud, et kaunad moodustunud, tuleks ladvad ära näpistada. See aitab vähendada lehetäide rüüstet ja soodustab ühtlasemat kaunade valmimist.

* Kuna niiskust on mullas piisavalt ja soojustki, siis on see ka umbrohtudele ideaalne kasvuaeg. Regulaarselt tasuks peenravahed näiteks välkkõplaga üle käia. Nii on umbrohukasvu kerge kontrolli all hoida, samas saab kobestatud ka mullapind.

* Tugevamate vihmahoogude või kastmise järel võiks taimede ümbert mullapinda näiteks käppkobestiga kobestada. Nii saavad taimejuured õhku ja neil on rohkem jaksu kasvada. Aeg-ajalt tuleks kobestada ka mullapinda kasvuhoones.

* Soojade-kuumade ilmadega tuleks tagada õhu liikumine nii kasvuhooneis kui lavades. Võimalusel võib taimi liigse päikese eest varjutada, sest liiga kõrgele tõusev temperatuur (üle +29ºC) pärsib viljumist. Kasvuhoones hoida lahti uksed ja luugid, lavadelt eemaldada sinna pealepandud kate – kile, klaas vms materjal.

* Kui marjapõõsad on priskete marjade all looka vajunud, tuleks neidki toestada spetsiaalse võru, nööride või tugede abil. Allavajunud marjadega oksad on aga liigselt õhuvaeses ja niiskes keskkonnas, mis on soodne mitmesuguste haigustekitajate tekkeks ja levikuks.

* Siis kui hommikune kaste on maast läinud ja päev päikseline, tasuks korjata ja säilitada (kuivatada või sügavkülmutada) meelepäraseid maitse- ja ravimtaimi nagu till, petersell, seller, piparmünt, kummel, meliss jpt.

* Kui mõni köögivili (porgand, punapeet, kaalikas, naeris jpt) on veel harvendamata, tuleks see töögi ära teha. Saagikoristuse ajal pole nirude ja väheldaste köögiviljadega pole miskit peale hakata.

* Kasvuhoones näpistada regulaarselt tomati külgvõsusid ja mõistlikus koguses alumisi ja kolletuma kippuvaid lehti. Ka kurkidelt eemaldada alumised ja kolletuma kippuvad ja/või haigustunnustega lehed.

* Kui kevadel külvatud redised on ära söödud, võib sinna asemele külvata näiteks tilli. Nii on värsket supirohelist võtta ka suve teises pooles.

* Rohtuma kippuvad (marja) põõsaalusedki tuleks puhtaks kitkuda-niita, et vähendada liigniisket keskkonda ja näiteks tigude pelgupaiku.

* Et suve- ja püsilillepeenrad ning amplitaimed näeksid värsked välja, eemaldage äraõitsenud lilleõied ja vajadusel ka umbrohud. Eemaldage äraõitsenud õied ka ilupõõsastelt.

* Kui rabarber on oma õied väja ajanud, eemaldage need, kuna nad kurnavad asjatult taime.

* Aias ringi jalutades korjake kokku või lõigake välja ilmsete haigustunnustega taimed või taimeosad. Need võimalusel kas põletage, matke varjulisse kohta maha või komposteerige eraldi kohas.