Hoogne kasvuaeg lõpeb väga paljudel kultuuridel jaanipäeva paiku. Seepärast on taimede õigeaegne väetamine ja kastmine väga tähtis.

Kohe pärast väetislahusega kastmist on vaja mulda rehitseda. See vähendab toitainete ja mulla niiskusevaru kadu. Aurumist ja umbrohtumist takistab ka multš.

Iluaed

Kui niidate muru sageli ja madalalt (3 cm), siis peate ka väetama. Andke 10 g ammooniumsulfaati ühele ruutmeetrile. Kallim, aga kasulikum on anda mikroelementidega muruväetist paar korda enne jaanipäeva. Hiljem ei või lämmastikväetist anda. Sageli niites võite niidetud rohu ka maha jätta. See toimib multšina ja takistab palaval ajal vee aurumist.

Põuakahjustuse vältimiseks kastke muru korralikult – andke korraga vett nii palju, et kogu kasvumulla kiht oleks niiske (10–30 l/ m²). Vana tihe murukamar vajab kastmist harvem, aga vett kulub siis korraga rohkem.

Istutage välja õrnemad ettekasvatatud suvelilled.

Ilupõõsastelt ja lilledelt lõigake ära närtsinud õiekobarad. Väetage roose, sireleid ja teisi rikkalikult õitsevaid põõsaid, vajadusel ka kastke.

Marja- ja puuviljaaed

Kui viljapuude õitsemine algab mai lõpul ja kestab juuni alguseni, siis on head saaki loota. Jaanipäevaeelne väetisetarve on kõige suurem, sest puud vajavad jõudu nii tänavuse saagi kandmiseks kui ka järgmise aasta õiealgmete moodustumiseks.

Otstarbekas on väetist üle aasta anda 30–40 cm sügavustesse aukudesse. Kuival suvel kasutage vees lahustatud väetisi, lisaks lämmastikule on vaja fosfor- ja kaaliumväetisi ning kindlasti ka mikroelemente.

Marjapõõsad vajavad samuti kõige rohkem väetist suve esimesel poolel, ka on nüüd tarvis niiskust, et taimejuured saaksid toitaineid mullast kätte.

Vaarikate väetamiseks kaevake mõlemale poole põõsarida (keskmest 0,6 m kaugusele) madal kraav. Andke sellesse vedelat lämmastik- ja kaaliumväetist (kumbagi 4–5 g toimeainet m² kohta).

Suurema vaarikaistanduse lähedal võiks kasvatada õitsvaid meetaimi. Nendega meelitate mesilased kohale. Enne vaarikate õitseaega niitke aga aia tagant looduslikud õistaimed maha. Sellega suurendate marjasaaki, kuna vaarikas on paljude tiivuliste tolmeldajate lemmik.

Maasika toitainetetarve enne õitsemist on väga suur. Veel õitsemise ajal sobib anda kloorivaba ja kiirelt mõjuvat karbamiidi või naatriumsalpeetrit. Ühe m²-le kulub umbes 25 g naatriumsalpeetrit 10 l vee kohta. Kuna kuivas mullas on toitainete omastamine raskendatud, peate põuaga hoolega kastma.

Kastmise ajal olgu õhusooja vähemalt 10°. Põua ajal ei tee head väga külm vesi. Kastke kas varahommikul või hilisõhtul. Maasikad võib multšida umbrohuvaba hekseldatud põhu, laastu või puukoortega, mitte kunagi aga heinaga, mis hakkab maapinnal hallitama.

Varahommikul on marjad ööst veel jahedad ning taluvad korjamist paremini.

Pange välja linnupeletid. Võrk kaitseb küll hästi, kuid ebameeldiv on võrku takerdunud rabelevat või surnud olendit lahti harutada.

Kui viinapuud on kasvuhoo sisse saanud, väetage neid virtsaveega. Õite puhkemise eel murdke ära ülearused, eelkõige viljatud võrsed. Marjade valmimist soodustab see, kui võrse ülemine kobar eemaldada. Kui esimesed õied avanevad, näpistage ära viljuvate võrsete ladvad ja ennakvõrsete tipud.

Kuu lõpul lööb välja viljapuude tõsisem külmakahjustus. Lehed on siis kidurad või longus, koorel näete surnud laike või ribasid. Kui lehed on väikesed ja juurdekasv puudub, siis sellist puud ei maksa lõigata, kõrvaldage ainult täiesti hävinud oksad. On lootust, et augustiks võib haige puu veel kosuda.

Köögiviljaaed

Kui nii mulla-, õhu- kui ka öine temperatuur ühtlaselt soojaks kerkinud, on paras aeg külvata peenrale kurki ja aeduba. Kurk kardab külma mulda!

Külviread peab ühtlaselt niiskena hoidma. Selleks puistake pärast vagude kinniajamist neile kerget turbamulda ja tõmmake veel kile peale. Need hoiavad niiskust ega lase mullakoorikul tekkida.

Välja võib istutada ka kahenädalasi karastatud taimi, kui neil on 1–2 pärislehte. Avamaale võib istutada veel vanemaidki taimi (3–4 pärislehte), kuid siis on ettekasvatamiseks vaja 8–12cm läbimõõduga potte.

Peenrale istutada tuleb ka ettekasvatatud ja välisõhuga harjutatud kõrvitsa-, kabatšoki- ja juurselleritaimed.

Mullake kartulit, hernest, punapeeti, kaalikat ja kapsaid. Kapsad tahavad muldamist iga paari nädala tagant, kuni lehed katavad reavahet. Tehke lill- ja spargelkapsa kordusistutust.

Külvake säilitusporgandit ja maitsetaimi.

Maitsetaimi ärge väetage, see rikub nende maitse.

Kobestage mulda, sellega hävitate nii umbrohtu kui ka mullas elavaid kahjureid.

Taimi kastke varahommikul või õhtul ning pigem harva ja siis rohkem, kui et tihti sirtsutades.

Muid toimetusi

Viige toalilled aeda või rõdule suvitama. Leidke igale lillele sobiv paik, täielikku puhkust vajavat taime, mida ei kasteta, ärge jätke lageda taeva alla.

Puhastage ja tuulutage keldrit.

Enne jaanipäeva hoidistage rabarbrit ning tarvitage ohtralt salatit, maitse- ja ravimtaimi. Ravimtaimi koguge ka säilituseks.

Tehke kaseokstest saunavihtu.

Määrige aknaraame äädikaga, see peletab kärbseid eemale. Katke ümberkaevatud kompostihunnik niidetud rohuga.