Rahvameditsiinis tarvitatakse ravimiseks nii vilju, õisi, lehti, pungi, koort ja juuri. Õunad teevad head südame- ja vererõhuhaigetele, on tõhusad veeajatid tursete puhul, neid soovitatakse kehvveresuse, podagra, ateroskleroosi ja liigesepõletike korral. Välispidiselt on riivõuntega ravitud halvasti paranevaid haavu. Hiina rahvameditsiin soovitab õunakooreteed põrnahaiguste, lümfisõlmepõletike, suhkruhaiguse ja palaviku puhul.

Õunapuu puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu kasutusel tisleritöödel ja skulptuuride valmistamisel.

Ilu ja võlu vili

Kreeka mütoloogia järgi lõi õunapuu viljakusejumal Dionysos ja kinkis selle Aphroditele. Nii kujunes õunapuust ilu, armastuse, erootika ja viljakuse sümbol.

Armuõuna kasutati õunamängus, mis juhatas sisse Aphrodite auks peetavatel pidustustel peetavad kosja- ja armumängud. Mängus suudleb keegi õuna ja viskab selle väljavalitule, vastuarmastuse märgiks suudleb see omakorda õuna ja viskab tagasi. Aphrodite andis õunapuus varju oma preester Melose hingele, kuna Melos oli end kurvastusest oma hoolealuse, ilusa Adonise surma üle õunapuu otsa poonud.

Õunast kui erootilisest sümbolist pajatab ka skandinaavia saaga "Vanem Edda". Kui Freyr kosis hiiglasetütart Gerdat, lähetas ta saadik Skirniri kaunile elfile õunu viima.

Õun oli igavese nooruse, igavese elu ja närtsimatu ilu sümboliks. Kreeklastel olid need hesperiidide kuldsed õunad, mis pidid omanikule surematuse tagama. Kaugel läänes kasvas puu, kelle Gaia oli kinkinud Herale Zeusiga abiellumise puhuks. Seda valvasid mitmepealine draakon Ladon ja titaan Atlas oma kolme tütrega. Heraklese 12 vägitööst üks oligi sellelt puult kolme õuna toomine. Kõigepealt surmas ta draakoni ja palus siis Atlast talle need õunad korjata. Samal ajal võttis ta Atlase õlult enda kanda taevavõlvi raskuse.

Hea ja kurja tundmise puu

Ladina keeles tähendab sõna malus nii õuna kui ka pahet (kurja). Ilmselt seetõttu on tekkinud legend, et just õunapuu oli Eedeni aias hea ja kurja tundmise puu, mille vilju Aadamal ja Eeval oli keelatud süüa (I Moosese raamat 3:3). Piltidel, mis kujutavad madu Eedeni aias Eevat ahvatlemas, on tihti kujutatud Eevat õunaga, mida ta pakub Aadamale.

Õun on maiste ihade või nendest tingitud soovide rahuldamise sümbol. Hoiatus keelatud õuna eest tuli seetõttu kõrgeima olendi suust hoiatusena maistele ihadele järeleandmise eest. Õun võib sümboliseerida ka Kristust, kes võttis enda kanda inimeste patukoorma. Seetõttu tähistab õun Aadama käes pattu, Kristuse käes aga sümboliseerib lunastuse vilja. See tõlgendus põhineb Ülemlaulul (2.3): „Otsekui õunapuu, metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel! Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus!" Seda lõiku on käsitletud kui otsest viidet Kristusele. Kui keskaja kunstiloomingus kujutati Maarjat õunaga, oli see vihje mineviku pattudest ülesaamisele.

Keldid teadsid üht püha paika, ookeani keskel asuvat Avaloni saart (Õunasaar), kus ei tuntud haigusi, vanadust ega surma. Isegi surmavad haavad, nagi brittide müütilise kuninga Arthuri oma, raviti seal terveks. Arthuri õde, haldjas Morgana, on Avaloni kuninganna ja kaitseb pühasid õunu, mis sümboolselt kehastavad teadmisi, valgust ja surematust.

Õunapuu perekonna 40 liiki kuuluvad roosõieliste sugukonda ja levivad looduslikult Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Lehed vahelduvad, saagja servaga, rootsulised lihtlehed. Suhteliselt suured õied on viie valge, roosa või punase kroonlehega. Ümmargused või munajad viljad on viiepesalised, igas pesas 2 seemet.

Allikas: Tallinna Botaanikaaed