Mulla vitamiinikuur
On taimi, näiteks mitmed ristõielised, millel on võime koostöös bakteritega siduda õhulämmastikku.
Need taimed kaevatakse maasse. Nii satub kogutud lämmastik ning pinnast kobestav juurestik mulda. Selline väetamine on pikaajalise toimega ja säästab loodust. Kunstväetised vabastavad lämmastikku kiiresti ning see uhutakse vihma ja lumeveega veekogudesse, tekitades seal üleväetatud ja happelise keskkonna.
Selline maheviljelus pole vajalik mitte ainult maale ja taimedele. Paljudel taimedel on meerikkad õied, mistõttu need põllud on ilusate ilmadega mesilaste ja herilaste paradiisiks.
Mulda parandavate taimede seemnesegu võib osta poest või ise segada. Niites haljasväetiseks külvatud taimi poole kõrguseni, saab pikendada nende kasvuaega. Niitke või lõigake taimed maha enne, kui nad seemendada jõuavad, ning kaevakse maasse.
Ristik on tõhus lämmastikukoguja. Muld paraneb tänu ristiku sügaval asuvatele juurtele, mis aina sügavamale tungides ka pinnast kobestavad. Kaunviljad, näiteks aed- ja põlduba ning suhkruhernes, koguvad samuti lämmastikku. Pärast saagi koristamist viiga kaotatud lämmastik mulda tagasi, kaevates varred maasse.
Lutsern on samuti väga hea mullaparandaja. Selline põld on kimalaste, mesilaste ja liblikate unistustemaa. Samuti on suurepärane mullaparandaja lina oma kiuliste vartega. Õitsev linapõld meenutab lainetavat merd.
