Kuna jaanuaris lõpeb gladioolil sundpuhkus, siis sõltuvalt hoiuruumi niiskusest ja temperatuurist, aga ka eelmise aasta kasvutingimustest, sordist ning teistest teguritest võivad gladioolisibulad nüüd juba hakata võsusid ajama. Esimesena lähevad kasvama varased sordid.

Praeguses olukorras ei ole muud võimalust, kui mugulsibulad mulda panna. Küsimus on ainult selles, missugune kogus päästmist vajab.

  • Üksikud mugulsibulad võite lillepotti istutada ja valgesse jahedamasse kohta tõsta.

  • Suurema koguse puhul tuleks nad ruumi kokkuhoiu mõttes kahe kihina kasti istutada.

Seejuures peab olema ettevaatlik, et võsud ei murduks. Gladioolisibulad asetage sügavamas kastis mulda niisuguse tihedusega, et vahekohtadest saavad kõik võsud vabalt sirguda.

Kastid viige ka võimalikult jahedasse paika, et kasvu pidurdada. Hoidke muld parajalt niiske, aga ärge kastmisega liialdage.

Märtsi lõpul või aprilli alguses istutage pikavõrselised gladioolisibulad eraldi pottidesse ning hiljem juba avamaale. Lillepoti asemel võib tarvitada mullas lagunevat pehmest ajalehepaberist keeratud potti.

Kindlasti pole kõik sibulad kasvuhoos. Selleks tõstke vaevu kasvumärke ilmutavad gladioolisibulad paber- või marlikotis külmkapi osasse, kus tavaliselt piima hoiate.

Peenrasse võiks gladioolid istutada siis, kui mullatemperatuur on juba 9° piires, s.o umbes 10.–15. mail.

Gladioolisibulad, mille ümbermõõt 12 cm, pange 12–15 cm sügavusele, kus muld kiiremini soojeneb ja taime arengut soodustab. Selleks, et saada püstiseid õisikuid, toestage üksiktaimed tugikeppidega, suuremal peenral olevad taimed aga võrguga.