Mürkideta kahjuritõrje
Eesti koduaedades viljapuid putukamürkidega õnneks väga palju ei pritsita, paraku kannatab seetõttu saagi kvaliteet. Feromoonpüüniste kasutamine on hea alternatiiv mürgitamisele. Tegu pole mingi uudisega - kahjurputukate feromoone hakati omaaegses tootmiskoondises Flora koostöös Tartu Ülikooliga sünteesima 1980. aastate alguses ning feromoonpüüniseid toodeti kogu Nõukogu Liidu jaoks. Vahepeal unustati nad millegipärast lihtsalt ära.
Praegu sünteesib feromoone ja valmistab püüniseid Flora õigusjärglasena Mayeri Industries AS. Firma on feromoonpüüniste ainus tootja kogu Balti regioonis.
Küsimustele, kuidas feromoonpüüniseid kasutada, vastab ettevõtte müügi- ja turundusjuht TANEL MARTIN.
Kuidas feromoonpüünis toimib?
Emasliblikad eritavad paaritumisperioodil isasliblikate ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mida nimetatakse feromoonideks. Viimaseid saab kunstlikult sünteesida. Püünismajakesse asetatud lõhnakapsel meelitab sinna isasliblikad, kes kleepuvad mittekuivava liimiga kaetud sisepõhjale ning hukkuvad. Isasliblikate väljapüüdmisega saab oluliselt vähendada selle liigi järglaste arvukust.
Igale liigile mõjub vaid selle liigi feromoon. Nii meelitab õunamähkuri lõhn kohale vaid õunamähkuri isasliblikad, teisi kahjureid - õunakoid, õunapuu-võrgendikoid, lehemähkureid jne - see ei eruta. Nii ei satu püünisesse ka kasulikud putukad. Liigi-
spetsiifilisus on feromoonpüünise väga hinnatav loodussõbralik omadus, sest kahjurimürgid hävitavad ju valimatult kõiki putukaid.
Millal tuleb püünised üles panna?
Püünised pannakse välja viljapuude õitsemise lõpul. Riputage majake puu latva, kindlasti lõuna- või läänepoolsele küljele välisoksa külge. Kahjurliblikate paarituslendlus toimub soojadel tuulevaiksetel hämaratel õhtutel just seal. Väljapüügiks paigutage täiskasvanud puule üks püünis, noortele piisab ühest 2-3 puu jaoks.
Püünist võib kasutada ka vaatluseks, et tuvastada kahjurite olemasolu aias. Koduaias pange selleks üles 2-3 majakest.
Kui kaua peavad püünised väljas olema?
Kindluse mõttes hoidke neid puul õitsemise lõpust augusti lõpuni. Mõnel aastal tuleb Eestis ette ka korduslendlusi. Näiteks Poolas on suve jooksul paarituslendlusi tavaliselt 3-4.
Kuidas püünist hooldada?
Kui liimpõhi on putukatega kattunud, vahetage see välja. Uus põhi on komplektis kaasas. Samuti soovitan 4-5 nädalat pärast paigaldamist vahetada välja feromoonkapsel, et ahvatlus paremini toimiks.
Tavaline aiapidaja üldjuhul kahjureid ei tunne. Kuidas ta teada saab, millised tema viljapuudel tegutsevad?
Järeldusi saab teha viljadel olnud kahjustuste järgi eelmistel aastatel. Kõige levinum kahjur on õunamähkur. Tema röövik ehk õunauss on suhteliselt suur, käigud viljas hästi märgatavad. Tavaliselt toitub ühest viljast üks röövik.
Sage on ka õunakoi. Tema kahjustus erineb õunamähkuri omast selle poolest, et viljas tegutseb 10 või enam röövikut ning viljaliha on röövikute peeni käike täis.
Võrgendikoi otseselt vilju ei kahjusta, kuna toitub lehtedest. Ohtlik on tema rünnak just noortele õunapuudele pärast istutamist, kui puu ei ole veel jõudnud juurduda ning on istutusjärgses stressis. Tugeva kahjustuse korral kattub puu röövikute eritatava võrguga. Sama juhtub toomingatega mõneaastase vahega; seal tegutseb õunapuu-võrgendikoi sugulane.
Kõige lihtsam moodus kahjurite kindlakstegemiseks on paigaldada feromoonpüünised ja vaadata, millised liigid aias tegutsevad.
Kas toodate feromoonpüüniseid ka köögiviljakahjurite tõrjeks?
Need on plaanis välja tuua järgmiseks hooajaks. Meil on olemas metoodika paljude (nt hernemähkur, sõstra-klaastiib) kahjuriliikide feromoonide sünteesiks.
Kas olete ka ise feromoonpüüniste kasutaja?Olen neid oma koduaias korduvalt kasutanud ja võin kinnitada, et püünised püüavad kahjureid väga tõhusalt. Kindlasti tuleb jälgida, kui täis püünis on, ning vajadusel paigaldada uus liimpõhi. Mõnel aastal on kahjureid väga palju ja sellest sõltuvalt satub neid rohkelt ka liimile.
Kust saab Mayeri Industries feromoonpüüniseid osta?
Neid saab tellida firma tehasest Tabiveres, müügil on nad Mayeri tehasepoes Tartus. Sellest kevadest on püüniseid võimalik osta ka suurematest aianduskeskustest. Interneti-müüki korraldab meie koostööpartner Aiatark OÜ.
Pakend sisaldab 2 plastpüünist, 4 feromoonkapslit, 8 liimistatud kleeppõhja ja 4 kinnitusdetaili. Komplekti hind jääb alla 100 krooni.
Kas müügil on ka välismaiseid püüniseid?
On, aga need on kodumaistest palju kallimad. Loodan väga, et välismaised tooted on kvaliteetsed. Kui tarbija kasutab ebakvaliteetset toodet ning see ei ole tõhus, kujuneb tal negatiivne arvamus feromoonpüüniste suhtes. Eestis valmistatud püüniste kvaliteeti kinnitab fakt, et Usbeki taimekaitseministeeriumi korraldatud puuvillaöölase võrdluspüügis tunnistati meie tooted parimateks.
Feromoonpüünist tasub kindlasti eelistada kahjurimürkidele. Kui ohtlikud võivad viimased olla?
On üldteada, et osa mürgijääkidest akumuleerub ka viljadesse. Kuna tegemist on tugevalt toksiliste ainetega, on need üsna ohtlikud inimorganismile, mürgijääkide kuhjumisel võivad tekkida tõsised tervisehäired.
Ajaloost saab selle kohta tuua kohutava näite. Nimelt oli mõnikümmend aastat tagasi laialdaselt kasutusel aine nimega DDT. Toimelt on see insektitsiid väga tõhus. Hiljem selgus, et DDT ei lagune toitumisahelas ning akumuleerub elusorganismides, kutsudes esile geneetilisi kahjustusi. Praeguseks on selle preparaadi kasutamine rangelt keelatud kogu maailmas, kuid olen kindel, et selle mõju ulatub siiani. Tänapäeval kasutatavate insektitsiidide mõju inimorganismile on hoolikalt läbi uuritud, aga tegemist on ikkagi mürgiga - milleks siis riskida?
Kui palju kasutatakse feromoonpüüniseid suurtes tootmisaedades?
Maheaiandus kogub kogu maailmas kiiresti populaarsust. Suurtootjad on võtnud suuna mahedamate taimekaitsemeetodite juurutamisele. Näiteks on Prantsusmaal väga paljud suured õunaaiad loobunud mürkkemikaalide kasutamisest ning tõrjuvad kahjurputukaid feromoonpüünistega.
Eestis võib positiivse näitena välja tuua ettevõtte TÜ Vasula Aed, kus on viljapuuaedades võetud kasutusele feromoonpüünised. Mahetooraine vastu on näidanud üles kindlat suundumust ja huvi Rõngu Mahl AS.
Nimetatud ettevõtted koos Mayeri Industries AS-iga on loonud mittetulundusühingu Feromoon propageerimaks feromoonide laialdasemat kasutamist põllumajanduses ja aianduses.
