Vahel näitavad haigusest räsitud tulbid ka õisi, kuid õievars jääb haiguse korral lühikeseks, tavaliselt õied ei avane ning haigestunud kohad kattuvad hallituskirmega. Nakatunud sibulad on väiksemad ning neil on märgata kollakaid plekke.

Arvestage haigusega võitlemisel mitmete näpunäidetega.

Kuidas hahkhallitust vältida:
  • Pritsige tulpe puutuha leotisega, sest tuhk mõjub haigusele pärssivalt. Kasutage lehtpuutuhka. Leotise valmistamiseks võtke 0,5 liitrit puutuhka ning 5 liitrit vett. Ajage vesi keema, lisage tuhk, segage ning keetke paarkümmend minutit. Laske jahtuda ning enne pritsimist kurnake. 

  • Kindlasti vaadake üle, millist väetist kasutate, sest hahkhallituse levikut soodustab lämmastiku liigsus ning vähene kaltsium mullas.

  • Selleks, et kevadel nautida tervete taimede ilu, ei tohi sibulate mahapanekut sügisel liiga hiliseks jätta, sest nad ei jõua korralikult juurduda.

  • Vältige samas kasvukohas 4-5 aastal tulpide kasvatamist.

  • Uusi sorte ostes valige haiguskindlamad sordid.

  • Hoidke peenrad umbrohuvabad.

  • Sibulaid tuleks võimalusel mõne aasta järel üles võtta. Enne väljakaevamist peaksid tulbilehed kolletuma.

  • Ärge istutage sibulaid liiga tihedalt.

  • Kindlasti ei tohi maha panna haigestunud sibulaid, sest nii luuakse võimaluse haigusel ka terveid taimi nakatada.

  • Pärast sibulate ülesvõtmist on oluline nende kuivatamine ning sorteerimine.

  • Kriimustustega sibulaid ei ole mõtet ületalve hoida, sest haigus võib jõuda haava kaudu tervetesse sibulatesse.

Allikas: Pille Hermann, taimekaitsespetsialist, Tallinna Botaanikaaed