Kuni nii neli kevadet tagasi tuli mulle järsku meelde, et oi, aga kunagi olid seal ju ka nartsissid? Lähemal uurimisel leidsin vaid mõne hädise lehelible. Istutasin need vastrajatud metsaaeda. Sestpeale olen neid seal hoidnud maha niitmast. Ometi taastuvad nood hääbumise viimaselt piirilt päästetud nartsissid hirmus aeglaselt. Ikka veel pole loodetud kevadist kollendavat nartsissiaasa.

Septembri keskpaiku silmasin toidupoes (tõttöelda, mida teevad mürgised lillesibulad toidupoes?) erinevate nartsisside allahindlust. Nojah, eks sibulate maha istutamise aeg hakkas ju varsti ümber saama. Teiste seas paistis pakkide viisi toda kõige tavalisemat kollast nartsissi. Paki peale oligi kirjutatud lihtsalt kollane nartsiss. Kas ehtne looduslik liik Narcissus pseudonarcissus, kes levib Briti saartelt üle Lääne- ja Kesk-Euroopa Vahemereni? Inglismaa kevadised kollendavad nartsissivälud on tuntud üle ilma. Täiesti võrdväärset pilti on võimalik aga Eestiski luua. Leidub suisa metsistunud kollase nartsissi kasvupaik Sookaldusel Alatskivi lähistel.

Igatahes oli kes tema oli, ära ma kümmekond sibulat ostsin. Kui soodsalt saab, siis ikka peab ju krabama, või kuis? Juba ostes tärkas mõttes huvitav idee: kuidas oleks nartsissidega luuderohuvaibas? Kas saavad seal hakkama? Kui luuderohus soovitatakse sügislille kasvatada, siis miks nartsisski ei peaks edenema? Tuleb järgi proovida!

Mis luuderohtu puutub, siis viimased talved kipuvad vähemalt päikselistes kohtades seda liaani tüvelt või seinalt maadligi hävitama (anomaalne erand on Kuressaare). Aga maapinda täitev igihaljas luuderohuvaip on väärt kujunduselement igatahes, lume all ei hooli see pakastest õnneks karvavõrdki. Nõnda siis istutasingi tänavu omale metsatiigi kaldale pahmaka luuderohtu, millest loodetavasti juba paari-kolme aasta pärast kasvab tore alati haljas künkakest kattev vaip. Ja kui selle seas siis aprillikuu lõpus nartsissid kollendama löövad... Ohh, miks see kevad nii kaugel peab olema!?