NÕUANDEID SAJANDITAGUSEST AJAST: Kuidas sobitada kokku aed ja elunautimine
Aiandus on teadagi aeganõudev hobi. Liiati tuleb oma aiaaega planeerides kokkuleppele jõuda ka ilmataadiga, sest kui tema soovib sadu, jäävad ära nii muru niitmine kui ka suuremad mullatööd.
Eriti keeruliseks muutub ajakasutus ja aiaharrastus siis, kui kodu ja aed ei asu lähestikku. Seda, kuidas elupaika ja aiaarmastust sajand tagasi omavahel sobitati, meenutab J. Böttneri järgi kokku seatud “Aiatöö õpperaamat”, mis ilmus kirjastuses Teadus 1913. aastal.
Aed ja elumaja
Wanasõna ütleb: peremehe jäljed wäetawad maad.
Seda ei tule muidugi kohe nõnda mõista, et aiamaa peal wõimalikult sagedaste ringi peab tallama, waid palju enam; olgu see tungiwaks manitsuseks, igapäew aias ringi käia ja igale poole pilku heita, et kõik aiatööd õigel ajal ära tehtaks.
Sellepärast on esimene nõue, et aed elumaja lähedal oleks.
On aga aed majast kaugemal, kulub muidugi juba palju rohkem aega ja tööd wõiwad õigel ajal tegemata jääda. Aiatööl on ülepea see halb külg, et õigel ajal tegemata jäänud tööd ikka kahju sünnitawad. Aed on otsekui üks osa elumajast ja sellepärast peawad nad lahutamata olema.
Aiasõbra maja ilmutab juba oma wälimusega, et ta aiaga lahutamata ühenduses seisab. Seal on näituseks rõdu wäänkaswudega kaunistatud ja nõnda korraldatud, et peremehe perekonnal wõimalik on igal ajal seal wiibida.
Aed ja elunautimine
Maja lihtsate seinte äärde wõib ka spaleerisid (tugipuid) istutada. Ja et selleks otstarbeks seinte külge löödud latid kaua ja alati ilusad seisaksiwad, wärwime nad õliwärwiga üle, muidugi mitte karjuwa, waid maheda wärwiga.
Tehnika areng aitab
Ometi on mõned asjad samaks jäänud. Kui iga päev – hommikul ja õhtul – pool tunnikest aias toimetada, saab palju asju kerge vaevaga tehtud. Kui need tööd kogunevad aga nädalavahetusse, on summaarne tööaeg enamasti palju pikem.
Kiire abi
Lisaks nõuavad paljud aiatööd kiiret reageerimist. Kui mõnele haigusele või pahalasele kohe jaole ei saa, võib hilisem kahju olla pea korvamatu. Sama oluline on ka näiteks taimede õigeaegne toestamine ja õigeaegne rohimine. Kui üheaastased, kiirelt viljuvad umbrohud jätta varakult välja tõmbamata, täiendavad nad teie aia mullas olevat seemnepanka rohke lisaga, millest tärkavad tõusmed võivad teid “rõõmustada” veel mitu aastat hiljemgi.
Näiteks kui teie suvila asub Põhja-Eesti paekaldal või Saaremaa kivisel rannaniidul, pole muruniitmine probleem. Piisab, kui käite õuemuru paar korda aastas niidukiga üle. Kesk-Eesti viljakatel muldadel ei tule midagi sellist kõne allagi. Pruugib vaid üks nädalavahetus niitmist vahele jätta, kui ongi hein rinnuni. Samas on ka rannaäärsetel suvilatel oma miinused – kui teil pole võimalik keeduviljapeenraid regulaarselt kasta, pole lahjal klibumullal mõtet kasvatada ei salatit ega rediseid. Need kiirekasvulised kultuurid vajavad palju vett, ning kui teil pole võimalik seda neile tagada, on saagi ikaldumine peaaegu kindel.