Üldiselt peetakse punahuult nõudlikuks taimeks ning tema õitsele saamine nõuab hoolt ja vaeva. Minul kasvab punahuul amplis, mis riputatud põhjasuunda avaneva akna kohale. Taimele paistab päike vaid varajastel hommikutundidel ja sedagi vaid suvel, muul ajal on kasvukoht lihtsalt valge. Suvekuudel saab taim pidevalt avatud aknast tulevat värsket õhku. Talvel peab muidugi jälgima, et tuba tuulutades külm õhk taimele liiga ei teeks.

Piserdanud taime pole ning kastan vastavalt vajadusele, kuid nii, et mullapall ära ei kuivaks ega läbi vettiks. Kevadest sügiseni kastan taime loomulikult rohkem, kui talvel. Kastmiseks kasutan akvaariumi veevahetusest järele jäävat vett, sekka tavaline kraanivesi. Väetan suve jooksul paar korda õitsvatele taimedele mõeldud, kuid tavalisest poole lahjema väetiselahusega.

Istutuspott on lai ja pigem madal (punahuule juurekava on võrdlemisi väheldane), põhjas kergkruusast kiht liigse kastmisvee äravalgumiseks. Istutusmuld on segatud kompostist, turbamullast ja jämedamast liivast.

Vahel lõikan liialt pikaks kasvanud taime tagasi ning teen seda peale õitsemist. Tagasilõikus hoiab taime „vormis“ ning ergutab uusi võrseid ajama. Ära lõigatud varsi kasutan taime uuendamiseks/paljundamiseks. Ladvapistikud juurduvad liivaseguses mullas võrdlemisi hästi ja kiiresti.