Peaauhinnaks on 50 eurone kinkekaart aianduskeskuselt Hansaplant.

"Kõige olulisem oli, et soovitatavat nippi saaks igaüks kasutada ning seda oleks lihtne teha," sõnas žürii liige ja Aialeht.ee toimetaja Astrid Lepik.

Teise koha ja 25-eurose kinkekaardi saab Merike Karolin ning kolmanda koha ja 10-eurose kinkekaardi Virve Veeborn.

Palju õnne võitjatele!

Kõikide võitjatega võetakse Aialeht.ee poolt ühendust.


Aiapidajate nipid

Üle 40 aasta tagasi ostsime Hiiumaale Kassarisse suvekodu. Külvasime kevadel aiamaale ka porgandeid ja kaalikaid, kuid saagiks saime ainult ussipuru. Siis soovitas keegi kohalik külvata vaopõhja kohvipaksu. Sellest ajast kogun igal talvel kokku kohvipaksu ja külvan enne semneid külvivakku ja saan igal sügisel ilusad porgandid ja kaalikad.

Virve Veeborn

* * *

Olen mitmel aastakümnel edukalt säilitanud kumera laega pooleldi maa-aluses lubjatud betoonkeldri riiulitel ja salvedes sügisel enne öökülmi koristamise päeval aia- või traktorikärul voolikuga veesurve abil mullast puhtaks lastud söögikaalikat ja punapeeti. Kaalika puhul on abiks olnud ka luud ja hari.
Ka vooliku abil veesurvega mullast puhtaksuhutud ja tuule ning päikese käes tahendatud söögiporgand, pastinaak, mustjuur on säilinud vähemalt pool aastat palju paremini kui porise ajaga koos mullaga keldrisse säilima pandud.
Väga hea on talvel keldrist võtta sügisel korralikult mullast puhastatud kaalikat, punapeeti, pastinaaki, sellerit, peterselli jne. Kui kaalikat võib julgesti sügiselt puhtalt ja poolniiskelt (poolmärjalt) keldrisse loopida, siis teised juurviljad vajavad pehmemat harja ja õrnemat kohtlemist ning hoolsamat tahendamist tuule ja päikese käes. Korralikult liivast puhastatud juur- ja aedviljakoored kõlbavad muretult mahlakaks toiduks kitsedele ja uttedele, et saada elujõulisi järglasi koduloomadel. Lehmadelegi söödetakse õunu, kartuleid jne. Siis on piim väga maitsev, samuti piimatooted. Palju kergem ja meeldivam on sügisel mullast puhastatud juurviljadest hautisi, suppe ja kõiki toite valmsitada.

Eetla Lüsi

* * *
Krässuvaba söögiporgand
Olin neljal kasvuaastal juurviljamaal ilma jäänud porgandisaagist. Lehtede asemel kasvas krässupundar ja porgandi asemel puitunud juurikas.
Lugesin ajakirjast "Sotsialistlik Põllumajandus" naisagronoomi nõuannet kasvatada ise porgandiseemet. Seda ma ka tegin.
Raadio nõuandel külvasin porgandiseemne nädal aega enne jaani, kastsin taimi lahjendatud nõgeseleotisega, külvasin kasvuridade vahele puutuhka kuni 1 cm. Järgmiseks suveks olid kõigil muidu ilusate roheliste pealsetega seemne porgandilehed krässus, ainult neljalt pisut sinakas-rohelisel taimel täiesti siledad. Viimastest kasvatasin ja paljundasin mitmel aastal krässuvaba porgandit kuni seemet jätkus. Siis aga viis üks sugulane keldrist mu seemneks jäetud porgandi omale ja perele söögiks ja mul on tulnud hiljem poest saadud seemnega leppida. Tänavu oli porgand tärkamiselt krõmpsjalt krässus, hiljem kasvasid ka normaalsed lehed.
Praeguseks on saada ka kvaliteetset väikese südamikuga porgandiseemet, millede hulgast saaks valida kahjurivabu, kui õnne on.
Kui saarel, kus kuusemetsa ei kasva, porgandiseemet kasvatataks ei saa valikut teha. Mul sellist aiandusraamatut pole, kus on kirjas, et üks liik porgandikahjureid talvitub kuuskedel. Miks osa porgandeid kahjuritele ei kõlba, oleks küll huvitav teada. Suureks ja kauniks kasvavad küll.

Eetla Lüsi

* * *

Muttide peletamiseks tasub mutimullahunnikusse panna varras ja selle otsa tühi õllepurk. See tekitab tuule käes liikumisega heli, mis peletab mutte.

Toivo Sild

* * *

Kuidas kaitsta juurvilju kerldris näriliste eest?
1. Võta prügimäele minevast pealtlaetavast pesumasinast trummel välja.
2. Ava trumli lukusti ja pane juurviljad (kaalikas, porgand, peet jms) kihiti turba või saepuruga sinna sisse!
3.sule lukusti ja vii keldrisse
Kuna trumlil on olemas õhuaugud, säilivad juurviljad seal väga hästi!
Eha Kasak

* * *

Omal käel saab lähiaja ilma edukalt ennustada puuoksa abil. Enne kuivaperioodi saabumist taimede oksad sirutuvad, madalrõhkonna eel lähevad kõveraks. Eriti hästi sobivad prognoosimiseks okaspuud. Seinale tuleb kinnitada oksake, tõmmata üles ja alla kriipsukesed ning vaadata, kuhupoole oks end veab. Kui see tõuseb üles, saabub kõrgrõhkkond, kui laskub allapoole, võib oodata madalrõhkkonda.

Liblikate püüdimiseks õunapuudel kasutan ammu tuntud meetodit. Selleks riputan
pärast õitsemist puudele majoneesi või sinepipurgid, mis on täidetud kefiiri, peti või piima, hapupiimaga. Eelnevalt on need segatud veega vahekorras 0,5-1 liitrit ämbri vee kohta. Hiljem, umbes kolme päeva pärast, on purgid liblikaid täis ja need tuleks vahepeal tühjendada. Siis tuleb nõud pesta ja täidetakse uuesti sama vedelikuga ja riputatakse puudele. See on taganud rikkaliku ja ilma ussideta saagi ilma kahjulike kemikaalideta.

Kui aiamaale tükivad metssead või muud metsloomad, valada aiamaa piiridele inimese pissi,
kuna loomade nina on väga tundlik, ei tule nad enam uurima, mis maha on pandud,
kui vihma sajab tuleb muidugi portsjonit värskendada maa piiridel. On palju lihtsam meetod
ja tõhusam, kui panna linte, konservipurke jne.

Magnet on suur abimees minu koduaias: osad magnetid on maetud aiamaale ja osad pandud maapinnale kasvuhoones, mõju on märgatav, saak on alati võimas ja kahjureid vähe. Magnet stimuleerib taimede bioloogilist aktiivsust ehk elutegevust. Magnet tõstab ligi 50% taime seemnete idanevust ja köögiviljataimede saagikust.

Kaia Liivamägi

* * *

Kindlasti pole see mingi uudis, aga eelmisel aastal avastasin, et kabatsokid, mis istutasin sügiseste aiajäätmete(kartulipealsed, kapsalehed jms.) keskele tehtud istutuspesasse, kasvasid palju kiiremini ja andsid rikkaliku saagi, kui need taimed, mis samas kõrval olid istutatud huumusrikkasse mulda. Sellel aastal tegin kurgipeenra selliselt, et keskele süvendisse panin kevadise kokkuriisutud muruniite ja peale kuhjasin mulla. Kurgid kasvavad rõõmsalt ja elasid meie jaheda kevade ilusti üle. Lehed on algusest peale tumerohelised ja taimed ilusad ja terved. Ka kõrvitsa, kabatsoki ja meloni jaoks kasutan sama võtet. Kapsataimede ettekasvatamiseks sobib see meetod samuti. Kääriv märg rohi mulla all annab sooja ja seemned idanevad hästi ja istikud kasvavad jõudsalt.

Helgi Jõgevamaalt

* * *

Mõned nipid:
1. kuivatatud kohvipaks sobib ideaalselt porganditele -- aitab kasvada ning hoiab ära soovimatud söödikud
2. muttidele: korja kokku ca 1/4 pooleliitrist purgitäit suitsukonisid koos tuhaga (tuhatoosi sisu), täida purk peaaegu ääreni veega ning lase sel segul seista ca nädal. Ebameeldivuste vältimiseks sulge purk kindlasti metallkaanega. Kaeva lahti avatud käiguga mutimullahunnik ning kalla purgi sisu sinna. Paljureklaamitud nikotiinipulbri kasutamine on suht mõttetu tegevus
3. Värskeltniidetud nõgesed laotage pikali plekkvanni (ärge purustage), täitke vann veega ning laske mõned päevad seista. Saadud vedelikuga kastke kapsataimi (aitab ka teiste taimede puhul) -- kapsaröövikud ja teod on kauaks kadunud, isegi konnad põgenevad. Vanni võite muidugi korduvalt uuesti täita, kuid kui tahate värskeid nõgeseid lisada, on targem valmistada uus leotis. Ja veel: pärast nõgeseleotisega kastmist kastke peenar üle puhta veega. Lahjendatud vedelikuga kastmine kohest tulemust ei anna.
4. Et saada kasvuhoones tugevaid tomatitaimi, pane istutamisel iga taime istutusauku üks lihtne värske räim. Taime juurte ja ja kala vahele peab jääma õhuke mullakiht

Saima Kuldla

* * *

Lillele peenras annab rammu kui panna juure alla toores muna.

Anne Ivask

* * *

1.Olin oma linnaaias hädas naaberkrundiga, mis seisis aastaid hooldamata ja igal suvel tuli aiaäärt hoolsalt silmas pidada, et teod ei tuleks massiliselt meie taimi kahjustama. Proovisin mitmeid vahendeid, kõige tõhusamaks osutusid hariliku kuuse käbid. Kasutasin neid aia ääres multš-kattena. Käbid olid võrdlemisi haralised ent tigude jaoks piisavalt teravad. Käbid kestsid ühe hooaja, kevadel tuli nad välja vahetada, sest siis olid nad juba ümaramaks muutunud.
Mingit kahju taimedele sellest kaitseribast ei tundunud tekkivat.
2. Pärnumaal, tiigiäärset istutusala rajades kasutasin teeradade katteks vanu ajalehti (mis on üsna levinud nipp) ja männiokkaid. Männiokas on palja jala all üllatavalt pehme ja toonilt ilus.
Seda on kerge lisada. Miinuseks on jälle happesus. Männiokkad teekattena ei ole minu nipp, selle leidsin ajakirjast.

Merike Karolin

* * *

Kasvatasin kurke avamaal isemoodi peenral ja saagi üle kurta ei saanud.
Selleks on vaja:
- kavandatava kurgi peenra asemele kaevata labida lehe sügavune kraav
- võtta vikat ja niita selle kraavi täis rohelist heina, hein tuleks kraavis kinni sõtkuda
- kraavi kaldale tõstetud muld panna tagasi kraavis olevale heinale ja vormida peenar
- peenar katta kilega ja kile ääred labidaga mulda suruda
- kilesse teha risti kujulised sisselõiked ja nendesse istutada taimed
peenra sees olev hein hakkab kõdunema ja annab niimoodi soojust, mis kevadel on taimede kasvuks ju väga vajalik
Pärast poole võib pikki peenard ehitada lattidest midagi vaiba kloppimise puu taolist, sinna saab siduda nöörid, mida mööda saab osa taimi üles ronida.

Aare

* * *

Minu nipp on selline:
istutan kapsataimed läbi rabarberilehtede, st teen lehele augu sisse ja siis istutan kapsataime läbi selle. Veidi rabarberilehtede servadesse ka mulda peale, et tuulega minema ei lendaks. Hoiab eemal kahjurid ja eks kapsataimedel on veidike ka soojem. Sobib vist pigem väiksemas mahus, iseendale kapsa kasvatajatele.

Eve

* * *


Panin potti paprika sees kasvamaläinud seemned uueks aastaks ostetud paprrikast. Niisiis väga vara. Lootsin varast saaki.

Panin igaks juhuks ka veebruaris seemnepoest ostetud varase paprikaseemne.

Nüüd nad mul kasvuhoones ja mis te arvate, kummal on paprikad küljes ja valmimas?
Vastan ise: korralikust seemnest veebruaris külvatud taimedel. Paprika seess kasvamaläinud seemnest taimed on kui äbarikud ja pole midagi küljes, mõni õis ikka oli. Viskasin välja ja istutasin tomatitaimed asemele, oli ülejääki, ka oma kasvatatud taimed.

Minu soovitus - alati on tähtis korralik sordiseeme.

* * *

Minul on kasvuhoones tomatite ja kurkode ümbrus multsitud. Kui on õlgi, on see parim, aga viimasel ajal kasutan muruhaket, lisan kui agaseda juurde tekib. On pandud iga tomati kõrvale, vajutan mulda, savist tühja lillepoti. Täidan potid veega. Kastan selle kaudu.
Kui ära lähen mõneks päevaks, tasapisi pottidest imbub vett mulda.

* * *

See pole just uus mõte, aga mina kasvatan kurke kastis, ronivad nööre pidi puusse, kuuri seina pidi, mõni väät ripub niisama vabalt, Sel aastal panin salati ka kastidesse - tuleb , mis mühiseb. Hakka veel peenramaad raiskama...Tomatiistikute ülejäägi viskasin kompostikasti - need on kõik ennast kikki ajanud ja nõuavad juba tuge, näis-näis...Varakevadel poest ostetud salatipotikesed allesjäänud rootsukestega pistsin naljaviluks õunapuu alla, nüüd korjan sealt ka saaki. Ja peale varasema saagi koristust külvan asemele herned ja oad, et see tärganud haljasmass mulda kaevata - olevat hea väetis.

Molli