Piibelehe ilu ja lõhna saab nautida ka talvel

Maikellukese talveks ajatamine on üks võimalus tuua tuppa kevadist hõngu.

Aiapidaja Helle Lepik on maikellukesi tavaliselt ajatanud jõuluks ja neid kinkinud oma sõpradele.

Kõige lihtsamat võimalust, kuidas maikellukesi talvel õitsema saada, kirjeldab ta nii:

1. Novembri lõpus (loodan alati, et suur lumi ja külm ei ole aias peenraid väga matnud) kaevan piibelehe peenrast üles.
2. Sorteerin välja suuremad pungad ja paksemad risoomid (3 aastased vähemalt), ülejäänud panen peenrasse mulda tagasi.
3. Panen juurikad sooja veevanni (ca 36 kraadi) pliidi peale ja hoian hommikuni.
4. Siis on paras aeg hakata istutama pottidesse, sooja niisutatud istikuturbasse läheb kuni viis taime (siin see tõeline konks on - tuleb korralikult vahet teha, milline idu annab õie ja milline vaid lehe ja sedagi juhul, kui taim enne ülesvõtmist on läbinud väikese külmumise kuuri!). Tõelise harrastajana on mul õnnestunud ikka igasse potti lõpuks ükski õis võluda!
5. Potid täidetud, panen neile musta kilekoti pähe ja toimetan nad kastidega õhksoojuspumba alla, sest vaid seal on stabiilselt vajalik soojus kuni 28 kraadi (olen hoidnud ka saunas laval ja aeg-ajalt kütnud).
6. Kastan kergelt ja katan samblaga (hoiab hästi niiskust).
7. Kahe - kolme nädalaga on taimed kasvanud ca 5- 7 cm pikkuseks ja on aeg nad valguse kätte tõsta (jahedasse ruumi) ja hakata ootama jõule ja õite puhkemist.

Tegelikult on kõige raskem ajatada jõuluks, kuna taime puhkeaeg on jäänud väga lühikeseks ja korralikuks taimeks sirgumiseks on igal juhul tarvis ka külmaperioodi. Samas kevadepoolseks ajatamiseks on tarvis topelt tööd - kaevata septembris taimed, istutada kastidess ja hoida väljas ning
siis jälle kõik sama protseduur soojuse, pimeduse ja pottidega.

Ajatamiseks sobivad ka tavalised metsas kasvavad maikellukesed.

On võimalik kinkida ka lõikeõisi, kuid need püsivad värskena vaid kolm-neli päeva, ilusad on ikkagi!