Latvijas Valsts Mezi, Kalsnava arboreetum

See on Läti suurim arboreetum ja puukool. Kuna Kalsnava asub Läti külmemas osas, on kindel, et need taimed, mis neil kasvavad rahuldavalt, õnnestuvad ka meil.

Eriti hinnatavad on Läti oma aretised. Nii on isegi varajasel veigelal (Weigela praecox), kes on veigelatest kõige külmakindlam, oma sordid. Kompaktse võra ning eriti ilusate roosade õitega on ‘Aija’ ja ‘Anita’.

Kuulsad on Lätis aretatud sirelid. Neid hindavad kõrgelt ka Skandinaavia haljastajad, sest neil sortidel on kompaktsed võrad ja suured õisikud.

Palju on söödava kuslapuu (Lonicera caerulea) sorte, mille sinika marju meenutavad viljad valmivad juba pärast jaanipäeva.

Läti Riikliku Ülikooli Botaanikaaed

Lätimaal on uute külmakindlate rododendronite sordiaretusega tegeldud juba üle 50 aasta Richard Kondratovitši juhtimisel. Eriti sobivad meile talvekatet mitte vajavad heitlehised rododendronid.

Igihaljastest rododest soovitame sorti ‘P. J. Mezitt’, mis kasvab ligi 2 m kõrguseks. Tema lehed on veidi suuremad kui pohlal, talveks muutuvad need punakaspruuniks. Sort õitseb kaua ja eriti rikkalikult mai esimesel poolel, mil helelillad õied katavad üleni põõsa.

Inčukalnsi puukool

Puukool paljundab parimaid ja haiguskindlaid kanarbike ning eerikate sorte. Kevade peale mõeldes võib osta punase eerika (Erica carnea) sorte, mis on meil täiesti külmakindlad.

Huvitav on ka hariliku kukemarja (Empetrum nigrum) kollaselehine sort ‘Aureum’, mis talveks muutub kaunilt oražikaks.

Järvselja õppe- ja katsemetskond

Laias valikus pakutakse kvaliteetseid eestimaiseid haruldasi puid ja põõsaid väga soodsa hinnaga. Järgnevalt mõned näited.

Põldjalaka (Ulmus minor) valgekirjude väikeste lehtedega sort ‘Variegata’ on väike puuke, mis sobib poolvarjulisse kasvukohta.

Regeli kolmtiivak (Tripterygium regelii) on pooleldi roniv põõsas, mis kasvab umbes 4 meetri kõrguseks. Tema võrsed on punakad, ererohelised lehed lopsakad ja tugevad. Õisik on suur, õied kreemikasvalged. Õitseb kaua juulist septembrini. Kolmetiivalised viljad on algul roosana eriti dekoratiivsed, viljad jäävad kauaks põõsale. Regeli kolmtiivak on vähe tuntud külmakindel ilupõõsas, mis sobib nii koduaeda kui ka haljasalale.

Kuradipuul ehk mandžuuria araalial (Aralia mandschurica) on ligi 1 meetri pikkused kahelisulgjad lehed. Sügisel värvub ta kaunilt oranžikaspunaseks. Õied on suurtes valgetes sarikates, puu õitseb augustis-septembris. Nime on ta saanud tüve ja leherootse katvate teravate ogade tõttu.

Kaukaasia tiibpähklipuu (Pterocarya fraxinifolia) pikad sulgjad lehed muutuvad sügisel kuldseks. Puu teevad huvitavaks pikkadel rootsudel rippuvad tiibjad viljad.

Kollane kask (Betula alleghaniensis) on kaunis pargipuu, mis sobib ka suuremasse aeda. Tema koor on läikiv ja kuldse tooniga, vanemas eas muutub punakaspruuniks. Sügisvärvus on oranžikaskuldne.

Toreda paju (Salix exigua) kõrgus on 3 meetri ringis. Võra mõjub õrnana, sest hõbedased lehed on väga kitsad. Ettevaatust – soodsas kasvukohas ajab tüütuid juurevõsusid.

Dekoratiivsed iluõunapuud on meil külmakindlad ning õitsevad väga rikkalikult. Nad ei jää sugugi alla kuulsatele Jaapani kirssidele.

Mahhovi Elulõngad

Erika Mahhov pakub suures valikus parimaid kvaliteetseid elulõngu. Peale kaunite suureõieliste elulõngade võiks palju rohkem kasvatada mägielulõngu, mis õitsevad rikkalikult varakevadel. Hiljem kaunistavad neid aga hõbedased seemneid kandvad suletupsud.

Juba mais puhkevad alpi elulõngad (Clematis alpina): valgete õitega sort ‘White Swan’, purpurvioletne ‘Violet Purple’, roosa pika “seelikuga” ‘Ballet Skirt’ jt.

Tervelehistest elulõngadest (C. integrifolia) kasutatakse siniseõielist ja kaua õitsvat ‘Arabellat’ pinnakattetaimena.

Hilisema õitsemisega tanguutia elulõnga (C. tangutica) uudseid sorte tuntakse veel vähe. Eriti tugev ja kiirekasvuline on näiteks ‘Bill Mac Kenzie’, mis eelmisel aastal õitses juuli algusest alates lausa lumeni.

Enno talu

Rõõm on tõdeda, et varjuaedade jaoks on müügil suur valik kauneid Eestimaal kasvatatud sõnajalgu.