- Õunmündi (M. suaveolens) ümaratelt ja sametiselt pehmetelt lehtedelt võib aimata nõrka puuviljalõhna, mis paljudele meenutab õunaaroomi. Õunmündi lopsakas puhmik on nii ilus, et teda võiks kasvatada ka lihtsalt kena pinnakattetaimena. Suve teisel poolel kattub õunmünt heleroosade õitega. Õunmündist saab mõnusat taimeteed, lehti võib lisada salatitesse ja marinaadidesse, eriliselt hõrgu maitsekoosluse saab aga koos värske kartuliga.

- Õunmünti ‘Variegata’ kutsutakse hoopis ananassmündiks, sest tema valgekirjudelt krimpsulistelt lehtedelt võib tunda ananassilõhna. Lopsakas puhmik tekitab ürdiaeda toreda heleda laigu, eelkõige hinnataksegi seda sorti iluaianduses. Aga sellestki mündist saab hästi lõhnavat teed ning huvitavaid maitsenüansse toitudele.

- Rohemündi (M. spicata) sorti ‘Maroco’ (ka ‘Moroccan Mint’) ehk rahvakeeles lihtsalt maroko münti tuntakse meil veel vähe, kuigi aedades on rohemünt laialt levinud. Maroko mündil, mida kutsutakse ka teemüntide kuningannaks, on tugev ja veidi magus mündiaroom, temast saab kõige täiuslikuma maitsega, n-ö klassikalist münditeed ning Heli Viedehofi sõnul ka ülihead jääteed. Põhja-Aafrikas juuakse just sellest sordist valmistatud teed mitu korda päevas kuumuse leevendamiseks.

Maroko mündi värskeid lehti võib lisada ka salatitesse, kastmetesse, värsketele kartulitele ning magustoitudesse. Rohemünti peetakse üldse parimaks liigiks, mida kulinaarias kasutada.



MÕNED NIPID

- Münditee värskendab ja rahustab. Segage tee valmistamisel omavahel müntide eri liike ja sorte. Mündilehti tasub lisada maitse parandamiseks ka pea kõikidele maarohuteedele, samuti mustale ja rohelisele teele.

- Mündilehtedega võib maitsestada kõiki puu- ja köögiviljasalateid, eriti punapeedi-, kartuli- ja lihasalateid, köögiviljasuppe, kapsa-, kaunvilja- ja lihatoite, praetud ja keedetud kala. Hästi sobib värske mündikaste grillitud või küpsetatud liha või kala juurde.

- Lisage mündiürti ka vanniveele, see mõjub ergutavalt ja värskendavalt.

- Münte ei maksa istutada püsi-lillepeenrasse, sest nad levivad maa-aluste võsunditega ning trügivad naabertaimede juurte vahele. Teine võimalus on panna mulla sisse mingi tõke, kust võsundid läbi tungida ei saa.