Populaarsed jõululilled

Ehitud jõulupuu kõrval loovad pidulikku meeleolu ka mitmesugused jõululilled ning neist valmistatud seaded.

Jõululillestaatuse on saanud eelkõige need lilled, kellel on ette näidata midagi punast: olgu nendeks õied, lehed või viljad. Samuti peaks nende õitseaeg või vähemalt viljade värvumise aeg jääma aasta lõppu, jõuluaega. Jõululilled võivad pidulauda kaunistada uhkes üksinduses, või toretseda pilgupüüdjana aknalaual või postamendil. Samahästi sobib neid sättida potiga lopsakatesse seadetesse, kus lisaks kasutatakse okaspuude rohelust ning säravaid kuldseid-hõbedasi paelu, ehteid jms.

Kas ja milliste jõululilledega ehtida kodu või pidulikku jõlulauda, sõltub muidugi igaühe maitse eelistustest. Loomulikult ei pea jõululaua ja kodu kaunistamiseks kasutama vaid traditsioonilisi jõululilli, meeleolu aitavad luua ka kõik teised kaunid (eelkõige  punaste või valgete õitega) toataimed.

Järgnevalt väike loetelu meil ja mujal rohkem või vähem populaarsetest jõululilledest.

Jõulutäht ehk kaunis piimalill. Kaunilt säravpunaste  kõrglehtedega jõulutäht on üks populaarsemaid jõuluaja taimi nii meil kui mujal. Ameerikas omandasid need Mehhikost pärit kaunid "püha öö lilled" populaarse jõululillestaatuse 19. sajandil, Euroopas mõnevõrra hiljem. Eestis on nad populaarsed olnud viimastel kümnenditel. Heades tingimustes peavad need kaunid lilled vastu pea kuu aega. Vältida tuleks vaid tuuletõmmet, kastmisvigu, temperatuuri järske kõikumisi ja liiga pimedat asukohta. Vaatamata korralikule hoolitsusele, on taime pikaaegne kodus kasvatamine võrdlemisi keeruline, pigem jääb ta ikkagi vaid hooajataimeks. Kes eelistab punaste kõrglehtede asemel mõnda muud tooni, võib valiku teha valgete, kollaste või roheliste seast.

Jõulukaktus ehk lülikaktus. Brasiilia päritolu sügis-talvist õitsejat seostatakse ikka jõuludega. Meie kodudes on ta üle saja aasta olnud populaarne toataim. Sobilikes tingimustes kasvanuna ja vanemad taimed rõõmustavad eriti rohke õitsemisega. Ja kui see õitsemine satub justnimelt kõige pimedamale ajale aastast - jõuluaega, on see justkui väike jõuluime. Nii nagu enamike taimede puhul ei talu jõulukaktused järske asukohamuutusi, tuuletõmmet, kastmisvigu ja liiga pimedat kasvukohta. Neile kõigele võib ta reageerida nii õienuppude, õite kui lausa lülide mahaviskamisega. Usina sordiaretuse tulemusena on jõulukaktuste värvivalik lai, nii et igaüks leiab endale meelepärase.

Alpikann. Säravate õitega alpikann on meil olnud populaarne ja armastatud talvine poti- ja lõikelill mitukümmend aastat. Paremini sobivad alpikannid ahiküttega ruumidesse, kus õhk on pisut niiskem ja temperatuurid ei tõuse väga kõrgele. Selliste tingimuste juures võib alpikann vastu pidada aastaid. Kuid kesküttega ruumides saab neid üsna edukalt pikaealise taimena kasvatada.

Ratsuritäht ehk amarüllis. Troopilisest Ameerikast pärit kaunis lill annab pigem oma õitsemisega märku sellest, et kevad pole enam kaugel. Kuid tänu aiandites tehtud tööle, on kaunis ja uhke taim järjest rohkem kohta sisse võtmas justnimelt jõululillena. Kuna tema kasvatamine pole üleliia keeruline, siis ei maksa koju ostetud taime peale õitsemist ära visata. Taime edasi kasvatades rõõmustab ta meid ka tuleval aastal oma uhkete õitega. Kõigepealt kasvatab taim kuni sügiseni lehti, seejärel on tal puhkeperiood, misjärel alustab taas talve keskel või selle lõpus õitsemist.

Hüatsint. Järjest rohkem koguvad ajatatud ja imehästi lõhnavad hüatsindid ka meil jõululillena populaarsust. Kuid naabrite soomlaste juures on hüatsint jõululillena olnud kasutusel juba aastast1879, mil Helsingi lillekaupmees teda poekese aknalaual eksponeeris. Kuna hüatsintide värviskaala on lai, leiab kindlasti nende seast just sobiva oma jõululauda kaunistama. Kuigi tegu on hooajataimega, saab teda ka hiljem peenras võrdlemisi edukalt edasi kasvatada.

Tulp. Lisaks hüatsintidele ajatatakse jõuludeks aiandites hooajalillena tulpe. Komme on naabrite soomlaste juurest tasapisi meile levimas. Sobib nii lauaseadetesse kui lõikelilledest kimpudesse. Kuna tegu on hooajataimega, siis üldiselt visatakse peale õitsemise lõppu taim minema.

rdiisia. Uuematest taimedest on jõululillena populaarsust kogumas Aasiast pärit kaunite punaste viljadega täkiline ardiisia. Tore puna-roheline kombinatsioon sobib jõulumiljöösse ideaalselt. Pealegi on tegu võrdlemisi vähenõudliku ja pikaajalise toataimega, kes aja jooksul kogub kenasti kasvukõrgust ja õige hoolitsuse korral ilmuvad punased viljad igaks jõuluajaks. Viimased püsivad taimel kuni paar kuud. Kasvukoht võiks olla valge kuni poolvarjuline, paremini edeneb ahiküttega ruumides, vältida kastmisvigu.

Iileks ehk astelpõõsas. Kaunid rohelised lehed ja punased viljad on jõuludeks just ideaalne värvikombinatsioon. Iileks on Ameerikas ja Euroopas olnud populaarne jõulutaim sajandeid. Teda on peetud maagiliseks taimeks, kellega saab peletada eemale halbu vaime ning meelitada ligi häid haldjaid. Meil on iileks tuntud eelkõige postkaartidelt, kuid vähehaaval on teda sisse toodud nii lõikeokstena kui potitaimena. Kuna tegu on võrdlemisi vähenõudliku kuid külmaõrna taimega, siis meil õnnestub tema kasvatamine talvistel kuudel vaid sisetingimustes (kinnine rõdu, talveaed jms kohad), suveks võib taime muidugi välja viia.

Kristusekroon ehk särav piimalill. Jõululillena on populaarne ka Madagaskarilt pärit kristusekroon e särav piimalill. Tegemist on piimalillede hulka kuuluva võrdlemisi vähenõudliku kuid soojalembese ja pikaealise taimega. Oma ereroheliste lehtede taustal moodustavad tema säravpunaste kõrglehtedega õied suurepärase kontrasti. Kuna taim on heades tingimustes aldis õitsema kogu aasta vältel, siis saab teda kasutada õitsemise ajal ka jõululaua kaunistajana.

Luuderohi. Soojema kliimaga piirkondades on populaarne jõulutaim luuderohi. Oma kaunite roheliste lehtede ja nõtkete varte tõttu sobib ta hästi nii jõuluseadetesse kui pärgade valmistamiseks.

Jõululilledeks sobivad veel näiteks kalanhoed, asalead, jõuluroosid e lumeroosid, tõlvlehikud, orhideed, flamingolilled jpt kaunid toataimed.