Roheline oaas keset lund ja hämarust
Aastaid tagasi valitses olukord, kus taimepotid asetsesid riiulitel, nüüd aga on keskkonnas toimunud täielik muutus. Kasvuhoonetes laiuvad lopsakate ja troopiliste taimede vahel kiviteed, mida saadavad kohati veejoad ning kosed.
Kui talvel näpistavad väljas kanged külmakraadid, on lausa lust tulla kasvuhoonete sooja troopilisse keskkonda. Lumehangest otse palmi alla!
Talv on parasvöötme taimedele puhkeaeg, kuid juba veebruaris-märtsis õitsevad alpinaariumis lumeroosid, dendraariumis sarapuud ja nõiapähklipuud. Kuid tore on tundma õppida ka lehtpuude võrasid ja nautida okaspuude rohelust. Silmapaistva koorega on kontpuud, kerria, pajud, pöök ja valgepöök, huvitavate urbadega on lepad ja sarapuud, ogaliste okstega kibuvitsad ja vahtralehik. Laiuva vihmavarjutaolise võraga ja kuni maani kaetud okstega on ameerika jalakas.
Kasvuhoonetes, kus leidub 1250 liiki ja sorti taimi, on üllatavalt soe – õitsemas on kaktused, orhideed, bromeeliad. Valmivad mandariinid, sidrunid, banaanid jt subtroopilised viljad. Imetleda saab maailma üht vanimat puuliiki – volleemiat. Palmihoonest kostab viirpapagoide sädin.
Esiväljakul on avatud kelgumägi.
Jaanuaris, veebruaris ja märtsis saab külastada mitmeid näitusi. Nimekaim neist on orhideenäitus märtsi alguses. Ainulaadne on kohe peavärava kõrval samblaid, samblikke ja puitulagundavaid seeni tutvustav püsinäitus.
Pileti soetamisel on võimalik ringkäigule tasuta kaasa võtta audiogiid. Tallinna Botaanikaaed on avatud iga päev kl 9–17, kasvuhooned kl 11– 16. Infot näituste ja ürituste kohta leiab botaanikaaia kodulehelt www.botaanikaaed.ee.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed on avatud iga päev ka aasta külmadel kuudel.
Rohkem on õues vaatamist küll varakevadest hilissügiseni, kuid õisi võib tähelepanelik jalutaja märgata ka soojal lumevaesel talvel: must lumeroos, transilvaania sinilill, ümaralehine alpikann ja nõiapuud võivad külastajaid rõõmustada vahel juba hilissügisel.
Kes aga pakase küüsist põgeneda ihkab, seda kutsuvad palmihoone, lähistroopika ja troopika ning sukulentide kasvuhoone. Siin võib lähistroopika- või troopikakliimas kas või hetkeks unustada valgusevaesed talvepäevad ja kosutada oma vaimu.
Avastamisrõõmu pakuvad maakera eri paikade eksootilised taimed – lähistroopikas tervitab orhideedeküllane epifüüdipuu, pea kohal kõrguvad eukalüptid, suureõieline magnoolia, iilekstamm, avokaadopuu ning araukaariad. Mitmel pool hakkavad silma lopsakad sõnajalad, kellest nii mõnigi võib kasvada 10 meetri kõrguseks ja enamgi.
Okaspuude hõimlased – rahu-palmlehik, torkav dioon, Perovski soomuskäbikas ja jahune käbikas – on esimeste seemnetaimede lähisugulased. Otsiv silm leiab ka pisikese rohelise tuusti, millel varred tihedalt tillukesi mummusid täis. See on harilik raagraigas, kelle esivanem Cooksonia oli üks esimesi teadaolevaid soontaimi enam kui 400 miljoni aasta eest.
Troopikas leiab rohkelt bromeelialisi: siin ripub taim, kes elaks justkui õhust ja armastusest – habetillandsia. Tal puuduvad juured ja ta meenutab pigem mõnd samblikku.
Sinine tillandsia, vöödiline ekmea ning mitmed vriisead on leidnud epifüütidena koha puuokstel, kuid ehk tuntuim bromeelialine – harilik ananass – eelistab ikka maapinnal kasvada.
Üle meie kõrguvad vihmametsapuud: lõhnav sedreel, piima-tummipuu ja sämplehik, kelle all suudavad kasvada vaid väga varjulembesed taimed. Vihmametsa kose kõrvale on end sisse seadnud aga ühed taimeriigi kummalisemad esindajad – loomtoidulised taimed.
Uute ideede ja mõtete kogumiseks tasub külastada ka koostöös TÜ Loodusmuuseumiga valmivat jõulunäitust 18. detsembrist kuni 13. jaanuarini kella 10–17. Advendiaega jääb ka naiskoori Cantare kontsert palmihoones 8. detsembril kell 17.
