Esmapilgul ei tundugi rohelusse uppuv aed väga suur, aga aia kauaaegse ja praegusegi juhataja Madli Jalakasega juttu ajades selgub, et aia pindala on peaaegu 30ha.

Minevik
Rõhu aial on päris pikk ajalugu (mullu tähistati 50. juubelit). Töödega alustati juba 1957. aasta novembris. Ametlikult avati aed „Lõuna- Eesti puuvilja- ja marjakultuuride sordikatse punkti" nime all hiljem, 1958. aastal. Kuni aastani 1992 tegutses aed juhataja Olev Arru käe all. Aastatel 1992-1996 oli aga aia juhatajaks tema poeg Andres Arru. Edasi tegutseti naiste juhtimisel - aastatel 1996-1999 oli aia juhatajaks Tiiu Siimisker, aastatel 1999-2008 oli aia juhatajaks Madli Jalakas. Vahepeal, aastal 2007 liideti aed Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga. Rõhu aed koos Eerika katsealadega moodustavad nüüd ühtse majandusüksuse, kandes nime Rõhu katsejaam. Katsejaama juhatajaks on 2008. aastast Toomas Tõrra, aia juhatajana jätkab endiselt Madli Jalakas.

Esimene kollektsioon õunasorte istutati aeda 1959. aastal, katseid aedmaasikatega alustati 1960. aastal. Rõhul asub ka Eesti üks vanimaid astelpaju istandusi, mis rajati aastal 1988. Eakas astelpajuistandus annab saaki tänaseni.

Rõhu aed oli aastaid praktikakohaks Räpina aianduskooli õpilastele. Aia põhiülesandeks on olnud puuvilja-marjasortide võrdluskatsed. Katsete tulemuste põhjal anti sordisoovitusi nii koduaedadesse kui tööstustootmiseks.

Olevik
Aia pindalast võtavad suurema osa enda alla õunapuud. Vähesel määral on esindatud muudki traditsioonilised kultuurid nagu ploom, pirn, maasikas, vaarikas ja sõstrad. Lisaks tavapärastele kultuuridele on aias veel mustikad ja murelid ning 2007. aastal rajatud viinamarjakatse. Astelpaju katse, kus uurimise all on seitse saksa sorti, toimub aastast 2005 koostöös Mecklenburg-Vorpommern-i liidumaaga. Üldse on kokku aias erinevaid sorte ligi 200.

2007. aastal alustati katseid ka erinevate energiakultuuridega, milleks on energiapaju ja -hein. Iluaia rajamisse on kaasatud nii aianduse eriala kui maastikukujunduse tudengid.

Aia hooldamisega tegelevad igapäevaselt kolm inimest, lisaks hooajalised abitöölised. Ka annavad oma panuse Maaülikooli tudengid, kes teevad oma praktikaid ja katseid aias. Põhikoosseisu kuuluvad ka neljajalgsed sõbrad, kes hoolega aeda turvavad ja kõrvaliste tegelaste eest kaitsevad.

Lisaks erinevatele katsetele tegeleb aed ka vähesel määral erinevate marjapõõsaste ja viljapuuistikute ning aiasaaduste müügiga.

Tulevik
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudil on Rõhu katsejaamaga, mille kasutuses on ligi 60ha maad, suurejoonelised plaanid. Sinna on kavas rajada tänapäevane katsekeskus. Tulevikuplaani kuulub korraliku hoonetekompleksi ja kasvuhoonete ehitamine, samuti olemasoleva masinapargi täiustamine ja kaasajastamine. Loomulikult tahetakse koostööd teha erinevate toiduainetetööstuste-, teadlaste- ja põllumeestega. Eesmärk on jätkata seniseid puuviljade-marjakultuuride katseid, samuti iluaianduse- ja aedviljakatseid, pakkuda praktikavõimalusi erinevate erialade tudengitele.