Veebruaris läks ootamatult soojaks. Kuhjatisest väljas olid rosmariini võrseotsad muidugi mustunud. Kuid kuiva katet eemaldades ilmusid täiesti terved, lahti löömata koorega oksakesed, võrsedki küljes haljad ja puha! Kas tõesti on kuivades oludes meil siiski võimalik rosmariini õues ületalve hoida?? - tärkas mus kohinal lootus.

Paraku mitte. Kui märtsi tulles eemaldasin okkakatte lõplikult, selgus, et see oli mullast niiskust imades maa lähedalt märgunud. Ja kohe ka väga kole tagajärg: kõikidel rosmariiniokstel oli maa lähedalt koor üleni lahti. Nii et ei aita ussi- ega püssirohi, võibolla vaid nõiasõnad võimaldavad viimase imerohuna rosmariini väljas talvitada. Ma ei usu eriti nõiasõnadesse. Väiksesse ime võimalusse ehk siiski veel: võibolla kevadel kuskilt maapinna alt ilmub uus võrseke...?

Siiski, üsna kindel on, et rosmariinidega ma rohkem ei jända, nemad on tõesti lootusetud. Aga vaat lavendel on suurepärane vapper taim! Sootuks imena näivad lume all täiesti tervena talvitunud iilekstammed. Ent nood oleks juba omaette teema.