Saagikad maguskirsid
Polli Aiandusuuringute Keskuses on aretatud 15 maguskirsisorti, mis on talvekülmadele mõnevõrra vastupidavamad kui välismaalt pärit sordid.
Seda peaksid teadma need, kel plaanis maguskirsiistikuid ostma minna. Siiski on veel üks aga - soodsates paikades teevad maguskirsid kasvatajale suurt rõõmu, ent kus on krõbedamad külmad, seal ei tasuks neid aeda istutada.
Maguskirsid sõltuvad kasvukohast
Maguskirsid, mida rahvas nimetab ka mureliteks, tegid tänavu suurt rõõmu. Pomoloogid ehk puuviljandusteadlased ei pea rahvasuus levinud nimetust õigeks, sest morellid on hoopis rühm hapukirsside sorte.
Maikuu öökülmad jätsid maguskirsside õied enamasti terveks. Ainult ebasoodsates kasvutingimustes, näiteks orgudes, kuhu valgus külmem õhk, külmusid pisikesed viljahakatised ära, läksid pruuniks ja kukkusid mõne aja pärast maha.
Saagi all lookas
Enamasti olid siiski puud paksult vilju täis. Tuntud puuviljakasvataja Märjamaalt Asta Kask ütles, et ei jõua kõiki kirsse ära korjatagi. Sagedased suured vihmad teevad küpsed marjad väga pehmeks ning osa lõheneb.
Eriti kiidab Asta Kask, koguni palju aastaid järjest, uue aretise Tiki vürtsikat maitset ja teistest kirssidest tugevamat viljaliha. Teinegi Pollis aretatud maguskirss Katike vaimustab kasvatajat varase valmimisaja ja erakordselt suure saagikuse poolest.
Räpina aiandusõpetaja Jaan Kivistik tõstab esile väga varajast sorti ‘Johan', esialgse nimega Priima.
Silmapaistvate maguskirsisortide seas on ‘Mupi'. Sellel on tumedat värvi veidi pruunika varjundiga üsna suured viljad, millel ka parimad maitseomadused. ‘Mupi' võeti 2005. aastal Eestis kasvatamiseks soovitatud sortide nimestikku perspektiivsordina.
Samas nimestikus olev ‘Karmel' on varasem sort. Ka ‘Elle' kuulub varajaste hulka.
‘Norri' paistab silma longus okstega, mistõttu kirsse on kerge korjata. Väiksemakasvuline kompaktse võraga ‘Piret' kannab maitsvaid marju.
Hea talvekindluse tõttu tuntud ‘Leningradi must' on olnud paljude Eesti sortide aretamisel lähtevanemaks.
Polli uuemate sortide hulgas väärib tähelepanu üsna suurte kirssidega ‘Tontu', kahjuks on puu aga tugevakasvuline.
Hilise valmimisajaga ‘Anu', millel on veelgi suuremad viljad kui eelmisel sordil, tuntakse kõige vähem. Samuti teatakse vähe hilja valmivat ‘Irmat'.
‘Meelika' on meie teada ainuke sort, mis kannab vilja üksi - ilma õietolmu andjat sorti kõrvale vajamata.
Heledad kirsid on õrnad
Paljudele meeldib heledat värvi maguskirss. Möödunud sajandi sõjaeelsest ajast oli tuntud ‘Dönisseni kollane', mis elas üle ka külmad talved. Uuemad sordid on ‘Polli murel' ja ‘Madissoni roosa', mille põhivärvus on kollane.
Kahjuks on Eesti heledavärvilised maguskirsid õrna viljalihaga. Saagi koristamisel muljuda saanud marjad muutuvad pruuniplekiliseks, mis rikub algse ilusa värvi.Soodne kasvukoht
Maguskirsile sobib päikesepaisteline tuulte eest varjatud nõlva ülemine ja keskmine osa, millel on kallak edelasse, lõunasse või läände. Kallakul on põhjavesi liikuv ning ka külmad õhumassid ei jää püsima.
Kirsipuudele ei kõlba kinnised nõod või muud madalad alad, kuhu talvel kogunevad külmad õhumassid, suvel aga niiske õhk, mis soodustab seenhaiguste levikut.
Maguskirss eelistab hästi õhustatud kergemat toitaineterikast liivsavi- või saviliivmulda. Kasvab üldiselt hästi lubjarikkal pinnasel.
Maguskirsipuu ei kannata liigniiskust ja kõrget põhjavee taset ega ka rasket happelist mulda.
