Vastab Pille Hermann, Tallinna Botaanikaaia taimekaitsespetsialist

Tõenäoliselt on tegu üsnagi laialt levinud pojengi-ringlaiksusega, mille tekitajaks on pojengi-ringlaiksusviirus (Peony ringspot virus).

Esmalt on viirushaigus märgatav heledate või kollakate väikeste poolringidena. Edasi tekivad lehtedele juba märgatavad ja suuremad korrapäratud laigud ning poolringid. Haigus süveneb aastatega - lehed muutuvad laineliseks, kipruvad ja on laigulised. Samuti ei arene võrsed korralikult. Haigusega nakatunud taime ei õitse enam rikkalikult, õied on pisikesed ning ka kroonlehti on õitel vähem, kui tervetel taimedel.

Kui nüüd lasta haigusel omasoodu areneda, siis võib juhtuda, et õienupud ei avane ning kuivavad. Eriti tasub silma peal hoida roosa- ja valgeõielistel pojengidel, neid ohustab haigus rohkem. Haigusest tabanud pojenge pole võimalik terveks ravida.

Kui olete leidnud oma aiast pojengi-ringlaiksusest nakatunud taime, siis tuleks süda kõvaks teha (olgu kui kahju tahes kallist sordist) ning haigestunud puhmas välja kaevata ning põletada. Nii ehk õnnestub vältida veel tervete taimede nakatumist.

Viirus levib taime lõikamisel terariistadega – ei ole vahet, kas elutervete kaunite õite lõikamisega vaasi või hoopistükki pudenevate ning õitsenud õite eemaldamisega. Pärast ühe taime lõikamist ja enne uue taime juurde asumist on oluline kasutatav terariist desinfitseerida (näiteks piiritusega).

Oluline on hoida kontrolli all ka lehetäide arvukus, teadupoolest on nemadki usinad viiruste levitajad. Lehetäide vastu sobib koduaias sõdida taimsete preparaatidega - võib proovida nõgese, raudrohu või ka vereurmarohu leotist.

Kui pojengide üürike õieilu on lõppemas, ärge jätke taimi hooleta, andke väetist ning kuival ajal kindlasti kastke.