Arbuus eelistab kasvuks kergeid kuni keskmise raskusega, suure orgaanilise aine sisaldusega muldasid, mis kiiresti soojenevad ning on hea veehoiuvõimega. Samas ei talu arbuusi juured liigniiskust ja seisvat vett. Rasked savimullad ei ole kasvuks sobivad, kuna need on õhuvaesed ja liiga kaua külmad. Koduaias valitakse arbuusi kasvatamiseks tuulte eest varjatud päikesepaistelised kohad lõuna-, kagu- või edelakallakuga. Arbuus, nagu teisedki kõrvitsalised, ei talu tugevaid tuuli, sest taimede lehevarred võivad kergesti murduda.

Arbuusi nõuded toitainetega varustatuse suhtes on enam-vähem samad nagu kurgil ja melonil. Hästi reageerib arbuus orgaaniliste väetiste andmisele ning sõnnikut võiks anda 3-6 kg ruutmeetrile. Orgaanilistest väetistest on kõige parem anda arbuusile kõdunenud möödunudaastast sõnnikut või kõdumulda. Värske sõnnik, eriti suurtes annustes, halvendab viljade maitseomadusi ja suurendab vastuvõtlikkust haigustele.

Istikute kasvatamine ja kasvukohale istutamine

Kasvuhoonesse külvatakse seeme tavaliselt mai alguses. Enne külvi võib seemneid 1 ööpäev leotada idanemise suurendamiseks. Seeme külvatakse 1,5-2 cm sügavusele 8-10 cm läbimõõduga pottidesse, igasse üks seeme. Idanemiseks on optimaalne temperatuur vahemikus 21-35 °C, siis tärkavad taimed 9-10 päevaga. Temperatuur ei tohiks langeda alla 16 °C, kuna siis taimede kasv pidurdub. Taimi tuleb kasvu ajal kasta toasooja veega ning vajadusel ka väetada vees lahustatud väetisega. Avamaale istutamisel tuleks noori taimi nädal enne väljaistutamist karastada, viies nad kasvuhoonest päeval välja. Istutusküpsel taimel peab olema 2-4 pärislehte.

Avamaale võib taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist, meil tavaliselt juuni 2. nädalal. Arbuusitaimede istutamisel kasvukohale tuleb olla ettevaatlik, et ei vigastaks taime juuri. Istutamisel tekkinud vigastustest taastuvad taimed aeglaselt ja see võib tekitada kuni paarinädalase kasvuseisaku. Samuti tekib kasvamaminekuga probleeme, kui taimed on pottidesse liiga kauaks jäänud. Kindlasti tuleb enne istutamist ning hiljem taimede juurdumisel kasvukohal arbuusi korralikult kasta. Avamaale istutatakse taimed kas üherealiselt vahedega 40-90 cm x 100-140 cm või kaherealiselt peenrasse nn malelauakujuliselt, istutades vahedega 60-80cm. Taimedele parema soojusrežiimi tagamiseks võiks nad istutada musta multšikanga või kile sisse tehtud aukudesse – see ei ole ilmtingimata vajalik, kuid kiirendab siiski tuntavalt taimede kasvu. Küll aga peaks avamaal kasvatades taimed pärast istutamist katma kattelooriga, mis tuleb õitsemise ajaks eemaldada.

Kasvatamine katmikalal

Taimed kasvatatakse katmikala tarbeks ette sama moodi nagu avamaalegi, külvi võib teha siiski mõned nädalad varem. Kasvuhoonesse istutatakse taimed tavaliselt mai keskel. Taimedel võib lasta kasvada mööda maapinda roomates või siis sarnaselt kurgiga üles siduda spaleertraadile. Üherealise istutuse korral pannakse taimed 40-50 cm vahedega ning ridade vaheks jäetakse 80-100 cm. Kaherealise istutuse korral on ridade vahe peenras 40-60 cm ja peenarde vahe 120 cm, taimede vahe reas jäetakse ikka 40-50 cm. Kohe pärast kasvukohale istutamist seotakse taimed nööri abil spaleerile. Kui latv ulatub spaleertraadini, lastakse sel veel 30-40 cm kasvada ja siis kärbitakse latv. Taime alumise osa (40-50 cm kõrguseni) külgvõrsed lõigatakse ära, kõrgemal olevaid kärbitakse 5-6 lehe tagant.

Arbuusitaimi tuleb katmikalal korralikult kasta. Arbuus eelistab niisket mulda ja kuiva õhku. Seepärast tuleks kasta harva, kuid põhjalikult. Tundlikkus kõrge õhuniiskuse suhtes on ka põhjus, miks arbuusi ei soovitata kasvatada ühes kasvuhoones kurgiga, kes vastupidiselt eelistab kõrget õhuniiskust. Arbuus sobib ühte kasvuhoonesse pigem tomatiga. Kui siiski kasvatatakse kurki ja arbuusi ühes kasvuhoones, tuleks arbuusid istutada uksele lähemale, kus õhk on kuivem.
Õitsemise ajal on oluline, et kasvuhoone uksed/aknad oleksid päeval avatud, nii pääsevad tolmeldajad paremini ligi. Ühele taimele jäetakse 2-3 vilja kasvama, ülejäänud eemaldatakse. Samuti tuleks ära lõigata need kõrgemal asetsevad külgvõrsed, mis vilju ei kanna, see parandab taime valgustingimusi. Kasvavad viljad võivad oma raskuse all taime küljest lahti rebeneda. Selle vältimiseks tuleks viljad, kui nad om kasvanud umbes õuna suuruseks, asetada võrgu sisse ja riputada nööri abil spaleertraadi külge. Kasvuhoones võib esimesi arbuusivilju saada alates juuli lõpust.

Allikas: „Kõrvitsaraamat“, Priit Põldma, Toivo Niiberg, Maalehe Raamat 2007