Südakuu ehk jaanuar

Südakuu, ka vahtseaasta-, vahtse ajastaja, vahtsõaesta-, helme-, helm-, surma-, hundi-, talve- ja talvestekuu.

14. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla kevade esimene märk.

17. Taliharjapäeval on loomade toit poole peal. See on tõnni vaka püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja hernesuppi. Kui sel päeval paistab nii palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljakasvu. Samuti on siis mehed terved. Taliharjapäeval sünnib esimene hülgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

2. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.

8. päev – vana kuu pehme aja algus.

10. päev – kuu loomine.

12. päev – noore kuu kõva aja algus.

17. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.

22. päev – täiskuu kõva aja algus.

24. päev – täiskuu.

26. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 5.05., 1.09., 29.09., 7.11. ja 29.12.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus) tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 299 (2016)”, Maavalla Koda