Tallinna Botaanikaaeda istutati juubelipuu

Tänavu 1. detsembril möödub Tallinna Botaanikaaia rajamisest 50 aastat. Kuna sel ajal võib juubelipuu istutamine mõnevõrra keeruliseks osutuda, istutati väärikat tähtpäeva jäädvustav taim juba 29. septembril.

Juubelipuuks valiti euroameerika papli (Populus × canadensis) sort ’Serotina Aurea’. Avamaakollektsioonide osakonna juhata Olev Abneri sõnul on tegu haruldase puuga, mis pärineb Belgiast Genti linnast Van Geert’i puukoolist, kus ta tekkis 1871. a. hilispapli (Populus × canadensis ’Serotina’) mutatsioonina.

Vahel tuntakse ja müüakse puud lühema sordinimega ’Aurea’ või tekkimiskoha järgse nimega 'Van Geertii'. Lehed on puhkedes ja varasuvel kollased, kesk- ja hilissuvel kollakasrohelised ja värvuvad sügisel taas kollaseks. Tegemist on isastaimega.

Euroameerika pappel 'Serotina Aurea' kasvab suureks ümara võraga puuks ja saavutab kõrguseks 30–35 m. Puu võra läbimõõt on 20–25 m ja tüve läbimõõduks kuni 1.5 m. Puu on noores eas kiirekasvuline, kuid on samas pikaealine.

Mitmed euroameerika papli sordi ’Serotina Aurea’ suured puud on üle maailma võetud kaitse alla või kantud rahvuslikesse registritesse. Näiteks on Iirimaa suurima puu kõrgus on 29 m ja rinnasümbermõõt 3,48 m. Eestile lähim suur puu kasvab Riias Esplanaadi ehk Kanali pargis, kus selle kõrgus on 22 m ja ümbermõõt on 298 cm. Puu on istutatud 19. sajandi lõpuaastail või 20. sajandi algul. Mitmeid ilusaid eksemplare on teada ka Poolast (Białystok, Lubań), kuid Eestis ühtki suurt isendit teada ei ole.

Juubelipuu istutati botaanikaaia salikaariumisse ehk pajude ja paplite kollektsiooni, kus tal on igati väärikad naabrid. Nimelt kasvab salikaariumis üks kahest Eestis teadaolevast tšoseeniast (Chosenia arbutifolia). Teine tšoseenia kasvab samuti Tallinna Botaanikaaias, kuid kasvuhoonete esisel väljakul. Salikaariumi on põhjust külastada kolmandalgi põhjusel - nimelt valmis seal tänavu suvel uus kuivalembeste pajude ekspositsioon.