Tartumaal õitsevad kirsid ehk justkui on alanud jaapanlaste püha aeg Sakura
Pille Laine Tartumaal soetas sahhalini kirsipuu (Cerasus sachalinensis) oma koduaeda neli aastat tagasi. "Meie aias õitseb ta kolmandat kevadet ning õitsemise aeg on sõltuvalt temperatuurist 2-3 nädalat. Eelmise nädala soojad ilmad avasid ka meie kirsi õied," jutustab naine.
Kirsipuu õitsemine tuletab Pillele meelde jaapanlaste püha aega Sakurat.
Jaapani rahvuspühast mõtiskleb Jüri Annist, Calmia istikuäri juhataja: "Viimne kui üks inimene saab segamatult nautida kevade taastulemist koos kirsside õitevahuga. Aga meie, siin Eestimaal, kas meie ei saaks oma aedu kaunistada ilukirssidega?"
Jaapanlased on õitsvate kirssidega tegelenud üle 1000 aasta. Selle pea kujutlematu aja jooksul on paljude sortide saamislugu vajunud unustuse hämarusse. Teada on küll uuemate sortide sugupuud, aga meile on sellest vähe kasu.
Enamasti kuuluvad “jaapanlased” taimede külmakindluse 6. ja 7. kliimatsooni. Eestis peame paraku valdavalt leppima 4. ja 5. tsooniga, vaid Lääne-Eesti saared ja kitsas rannikuala pakub pehmemat talve ja liigitub 6. tsooni.
Õnneks on mõned ilukirsid osutunud tugevamateks.
Jüri Annist kirjutab, et Euroopaski on ilukirsipuude aretamisel tehtud mehetegusid. Hillier´i Puukoolis Inglismaal saadi möödunud sajandi esimesel poolel sahhalini kirsipuu (P.sargentii) hübridiseerimisel kaks ilusat roosaõielist kirsipuud, millest üks sai nimeks “Hillieri” ja teine “Spire”.
Neist viimane osutus edukamaks – ta on võitnud aiandusauhindu ja teda paljundatakse rohkem.
Tegelikult on sahhalini kirsipuu paljude arvates üks kenamatest kirsipuuliikidest. Pealegi sünnivad tema augustis valmivad sentimeetrise läbimõõduga kirsid suhugi pista. Ameeriklasedki pole suutnud ükskõikseks jääda. Nende aretatud püstise kasvuga sort kannab nime “Rancho”.
Tubli 5. tsooni vastupidavus on ette näidata kuriili kirsipuul (P.kurilensis). Ta kasvab ca 1,5 m kõrguseks kerajaks põõsaks. Valged, kerge roosa jumega, rippuvad õied puhkevad mais. Tema sordil “Brilliant” on puhasvalged õied. “Ruby” uhkeldab aga kahvaturoosade õitega. Mõlemad sordid hoiavad oma oksi ülespidi. Kuriili kirsipuudest saab ilusa vabakujulise rinnakõrguse heki, märgib Annist.
Magus kirsipuu (P. avium) on sedavõrd tubli talvituja, et Eestis kasutatakse teda murelite ehk maguskirsside pookimisel pookealusena. Inglismaa aiandusgurud loevad teda üheks ilusamaks oma kodumaa looduses kasvavaks puuks. Ta avab oma tasjad, suured, valged õied siis, kui lehedki hakkavad pungadest välja pugema.