Vahemeremaadest või mujalt jahedamatelt aladelt pärinevatele taimedele teeb suvine “puhkus” värskes õhus aga ainult head.

Toalilli õue viies tuleb esmalt leida neile sobiv asukoht. See peaks olema soe ja kaitstud tuulte ning otsese päikese eest. Tuul võib taimed tõsiselt ära räsida ning otsene päike, kellest toas nii puudu oli, võib vähese valgusega leppima pidanud lehti tõsiselt põletada. Sobivaim koht on õunapuu alune poolvari. Kui tahate taimi rõdule tõsta, püüdke nad asetada nii, et rõdupiire varjaks neid kuuma päikese eest vähemalt keskpäeval.

Valige taimede õue viimiseks soe ja sombune päev, nõnda on šokk väiksem. Kui tõstate taimed aeda, võite potid poolenisti mulda kaevata. See moodus vähendab läbi savipoti seinte toimuvat vee aurumist ning samuti püsivad nõnda mulda kaevatud potid paremini püsti. Suuremate taimede puhul on see eriti oluline. Taimi mulda kaevates oleks hea, kui panete augu põhja korraliku kihi kruusa. Nii vähendate ohtu, et liigne kastmisvesi ei saa läbi potiaugu ära voolata ning läbi sellise kruusapadja ei kipu ka vihmaussid lillepotti tungima.

Lisaks päikesepõletuse ohule võib õues suvitavaid taimi varitseda ka oht liiga kuivaks jääda. Õues, tuule käes, on lehtedest aurumine kiirem ning lisaks sellele pole taimed ka enam pidevalt käe-jala juures ning kipuvad ära unuma. Sellele, et küll vihm kastab, ei maksa loota (kui tegu pole olnud juba mõni nädal kestnud vihmaperioodiga). Taevast langenud vee püüavad enamasti kinni taime lehed ning potti, juurteni, jõuab sademetest vaid tühine osa.

Tegelikult seostub õues suvitavate toalilledega lisaks kastmisele ka teine probleem: tuleb meeles pidada, et sügise saabudes peab taimed enne esimesi öökülmi tuppa tagasi tõstma. Seda tehes kontrollige igaks juhuks üle, et taimedega koos ka ootamatuid kostilisi tuppa ei viiks. Näiteks võivad poti külge olla klammerdunud mõned teod, lehtede vahel võivad olla enesele kodu rajanud ämblikud. Kuigi loomapidamine on moes, on nende koht siiski õues ja seetõttu laske nad ettevaatlikult aeda tagasi.