Tulipunane lilleke aknalaual
Lõuna-Aafrikast pärinev Kateriina verilill (Scadoxus multiflorus ssp katharinae) on õitseajal aknalaua uhkemaid pärle. Tulipunane, umbes 15 cm läbimõõduga õrn ja habras kerajas õisik on tõeline pilgupüüdja. Lummava iluga õisik küll ei lõhna, kuid kestab taimel pikalt, peaaegu kaks nädalat.
Nime ja päritolu poolest eksootilist Kateriina verilille pole aga sugugi keeruline kasvatada. Sügisel, oktoobrist alates vähendan kastmist ja lasen taime kaunitel lopsakatel lehtedel pisitasa kolletuda ja kuivada. Kui lehed kuivanud, algab taimel puhekeperiood, mis kestab umbes veebruarini. Puhkeperioodi ajal hoian taime jahedas toanurgas riiulil. Vaid mõned üksikud korral kastan taime tagasihoidlikult, et juured päris ära ei kuivaks.
Veebruaris, mil on näha elutegevuse algust, tõstan lillepoti taas aknalauale ja alustan kastmist. Esialgu tagasihoidlikult, hiljem, vastavalt lehtede arengule veidi heldemalt, kuid kastmiskordade vahepeal lasen mullapinnal siiski kuivada. Mullapalli läbivettimise suhtes on Kateriina verilil tundlik.
Pikkamööda areneb õisikuvars ning taim asub õitsema, samaaegselt kasvatab taim ka kauneid lopsakaid lehti. Suvel väetan õitsvatele taimedele mõeldud väetisega kord kuus. Kasvukohaks on soe ja valgusküllane aknalaud, kuhu keskpäevased päikesekiired ei ulatu.
Ümberistutamist võtan ette 2-3 aasta tagant, seda ikka selleks, et taime mitte liigselt häirida ja tagada hea õitsemine. Parim istutusaeg on varakevad, veebruari lõpp-märtsi algus, mil taim pole veel kasvu alustanud. Istutusmulla segan kompostimullast ja liivast millele lisan peoga veidi ka kõdusõnnikut. Istutuspott on pigem väike ja sibula jätan istutamisel poolenesti välja.
