Väga uus ja vähetuntud, magusa maitsega sort. Selle söömise aeg langeb septembrisse, kuigi soojal suvel algab õunte küpsemine juba augustis. Seda sorti ei põlga ka magushapude õunte armastajad. Õunad on parajalt suured, punased, ilusa ümmarguse või munaja kujuga. Taim hakkab vara vilja kandma. Kahjuks ei ole ta kärntõvekindluse geeniga, mistõttu see iluviga võib õuntele tekkida.

‘Kallika’

Magus sügisõun – kui on hea hoidla, saab teda säilitada ka talve keskpaigani. Õun on suhteliselt suur, väga ilusa kujuga, laikooniline. Kui talle ilmub päikesepoolsele küljele erk puna, siis on ta üks ilusamaid õunu. Kahjuks ei saa seda sorti arvata väga saagikate hulka.

‘Karamba’

Magus sügisõun, mida heas hoidlas saab säilitada talveni. Tema suurepärane maitse üllatab paljusid. Läti koduaednikud avastasid selle sordi juba viieteist aasta eest, kui ta meil veel üsna tundmatu oli. Lätist on ta istikutena ka meie aedadesse jõudnud.

See sort kannab rohkesti õunu, mistõttu paljud neist jäävad küllaltki väikeseks ja roheliseks. Ilusa lauaõuna saamiseks tuleb väikesi õunahakatisi puul harvendada, kuid see nõuab palju tööd. Selle puuduse tõttu lätlased seda sorti heaks turuõunaks üldse ei peagi.

Eestis olen aga märganud, et need õunad kasvavad järsku suuremaks ja saavad värvi juurde just vahetult enne koristusaja kättejõudmist.

‘Krista’

Magushapu sügisõun, mida korralikus hoidlas saab edukalt säilitada ka talve keskpaigani. Ümmargune õun on väga ilus, paraja suurusega ja kauni põsepunaga. Tugeva viljalihaga tihe ja raske vili ei muutu koristamisel plekiliseks.

Küpsed õunad aga varisevad kergesti: harilikult septembri algusnädalatel, soojal suvel juba augusti lõpul. Põhja-Eestis saabub koristusküpsus aga hiljem. Säilitatavad õunad tuleb kindlasti koristada enne varisemist.

Kahjuks on selgunud, et selle puu tüved on karmimate talvedega paikades õrnad – neile võivad tekkida suured kahjustused, mis põhjustab paljude puude hukkumise.