Umbrohuta peenar annab suuremat saaki
Umbrohutihnik on ka hea keskkond taimehaigustele ja kahjuritele ning sageli kasutatakse neid vaheperemehena, et sealt edasi kultuurtaimedele levida.
Umbrohu tõrjumine algab tavaliselt korralikust maaharimisest. Olgu see siis masinaga või labida ja aiahargigaga. Siis peaks saama eemaldatud enamik mitmeaastaste umbrohtude juurtest.
Kui rajamisel on uued teerajad, terrassid vms, tasuks kasutada pinnakatte (kivid, kruus, plaadid) all nt spetsiaalset peenravaipa või kilet, mis takistab mitmeaastaste umbrohtude levikut ja kasvu.
Lille- ja maasikapeenrad saab umbrohupuhtad hoida kattes neid erinevate multšidega. Lillepeenras võib kasvatada mitmesuguseid pinnakattetaimi, lisaks oma ilule ei anna nad umbrohtude kasvuks ja levikuks palju võimalusi. Samuti saab erinevate multšidega umbrohupuhtana hoida ka marjapõõsaste ja viljapuude alused.
Regulaarne niitmine (kas muruniiduki või trimmeriga) ilupuude ja põõsaste alustel, aia ja seina äärtes aitab välja suretada nii mõnegi tülika umbrohu (näiteks naat ja kõrvenõges). Vabalt kasvades saavad umbrohud rahulikult oma juuri vägevamaks kasvatada, õitseda, seemned küpsetada ja need siis usinalt tuule abil mööda aeda laiali saata.
Muru puhul aitab regulaarne niitmine (kuid mitte liiga madalalt) ja väetamine-kastmine kasvatada korraliku murutaimestiku, kus pole kohta tülikail umbrohtudel nagu seda on võilill, teeleht jms. Juhul kui nad siiski esinevad, saab neid kitsa labidaga välja torkida.
Köögiviljaaias aitab õigeaegne kõplamine (nt välkkõplaga) edukalt maa umbrohupuhta hoida. Lihtne on üheaastaseid umbrohtusid kõblata, kui nad on alles idulehe- või esimeste pärislehtede faasis. Kui köögivili on juba nii suur, et vagu või peenart katab, pidurdub ka umbrohukasv.
Umbrohtude kasvuks ja levikuks on hea koht ka kompostihunnikutes ja selle lähiümbruses. Ka seal tuleks nende vohamine kontrolli all hoida neid maha niites või välja kitkudes.
Kõplamist tasuks teha hommikupoole ja kuiva ilmaga. Nii kuivab maha kõblatud umbrohutaim ära ja tal pole jaksu kasvama minna. Kui kõplamistööd teha õhtul, niiske ilmaga või vahetult peale vihma, ei jõua maha kõblatud umbrohi piisavalt kuivada ja vagu hakkab taas mõne päeva pärast haljendama.
Käsitsi rohides tuleks umbrohud ämbrisse koguda ja need siis komposti viia, mitte aga jätta peenravahesse. Nii mõnigi visa mitmeaastane umbrohtaim ei kavatsegi seal ära kuivada (nt ohakad, põldmünt, orashein) ja lähevad uuesti kasvama. Juba vaksapikkused üheaastased umbrohud on sedasi peenravahes võimelised oma seemned valmis küpsetama (kui nad pole seda juba varem teinud) ja poetavad need kohe maha ja uute umbrohtude tärkamiseni pole sealt enam palju aega vaja.
Umbrohtusid saab tõrjuda ka keemiliste vahenditega. Erinevad tootjad pakuvad erinevaid herbitsiide kodumajapidamises tarbimiseks. Saadaval on herbitsiide väikepakendis (50ml, 100ml, 1l) nii geeli-, lahustuva pulbri-, vedeliku- kui valmis töölahusena. Koduaias võiks herbitsiide kasutada ehk aiaäärte, sissesõiduteede, teeradade ja terrasside umbrohupuhta hoidmisel – kohtades, kus niitmine ja rohimine on ebamugav ja tülikas.
Kuna nii mõnigi umbrohutõrjevahend on üldhävitava toimega, siis peab pritsimisel olema ääretult ettevaatlik, et vahend ei satuks kultuurtaimedele. Pritsimisel jälgige hoolikalt ohutusnõuete täitmist vahendi kasutamisel ja taaraga ümberkäimisel. Töötamisel lahusega kandke kummikindaid ja spetsiaalset kaitseriietust. Pritsimiseks valige tuulevaikne ja kuiv ilm. Kui peres on lapsed, lemmikloomad, kaladega tiigid ja veesilmad või mesilased, tuleb ka nende ohutusega arvestada.
Kui umbrohuga võitlemist alustada varakevadel ja teha seda järjekindlalt ning õigel ajal, ei tundugi see töö nii hull ja tulemuseta. Ja ükskõik milliste vahenditega ja kuitahes umbrohupuhtana te aeda ka ei hoiaks, ikka kandub naabri aiast, niidult või metsast teie aeda mõni umbrohuseeme, kes esimesel võimalusel seal idaneb ja kasvama hakkab.
