Üheaastaste moonide puhul võiks teada, et viimased õitsevad väga kiiresti ära. Moonivaiba saab pikemalt õitseva hoida korduskülvidega, mis tehakse iga 10 päeva järel otse olemasolevate taimede vahele - nii saab õitsemisaega mitme nädala jagu pikendada. Oluline on ka see, et moon ei talu ümberistutamist ja harvendamist. Seepärast segatakse seemned enne külvi 10 osa kuiva liivaga, ilmunud võrsed harvendatakse ettevaatlikult 20cm vahedeni. Kui taimed jäävad väga tihedalt, võib nende kasv mingist hetkest peatuda ja nad ei hakkagi õitsema.

Ka kosmos ei talu liiga tihedalt kokkusurumist. Kui taimede vahe on vähem kui 20cm, muutuvad õied väikeseks, või peatub õitsemine üldse ning kauni õitevaiba asemel laiub peenras vaid roheline lehemass. Ka viljakatel muldadel kasvatab ta lopsakat lehestikku ning õied muutuvad väikeseks.

Kauni roniva kaare või aiaäärse ning miks ka mitte seinapealse saab lillhernest või õisoast. Ka lattoad on kaunite õitega ja silmapaistva lehestikuga, lisaboonusena veel söödavad oakaunad! Oad ja herned võiks mulda pista eelnevalt leotatuna - siis hakkavad nad kiiremini ja jõudsamalt idanema. Aedubade külvamisega avamaale võiks siiski oodata vähemalt mai lõpunädalani.

Sooja armastava mungalille (eelnevalt leotatud) võiks külvata mai lõpus. Kress ehk mungalill on saadaval mitmesuguse kasvu ja õitevärviga: teda saab kasvatada peenras või panna rõdult rippuma. Heaks kaunistuseks on ta anumates, mis asuvad maapinnast veidi kõrgemal. Mungalille õied on söödavad ja neid saab kasutada suvistel aiapidudel toidulaua ehtimiseks.

Algajale aednikule esimesteks katsetusteks sobivad kergesti kasvatatavad lilled: peiulill, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, lillhernes, lilluba, suur mungalill ehk kress, päevalilled, saialilled, kurgirohi.

Jaga
Kommentaarid