Vanaproual küll oma aiaga majapidamist pole ent see eest on tal kortermaja taga tore aiamaa, kus ta juba 1961. aastast on pere tarbeks köögivilja kasvatanud. Kuid mitte ainult, aiamaal on ka rohkelt lilli ja nägus varjualune, kus vahel jalga puhata ja niisama pere keskel suverõõme nautida. 

Osa saagist on vanaproual juba koristatud, näiteks kuivab toas sibul, mis sel aastal oli Düüne sõnul eriti suur olnud. Kuid kapsastega, mis ka nüüdseks peenralt koristatud Düüne rahul pole: „Pead olid küll suured, aga ussitanud,“ kurdab ta. Kuigi porgandiseeme sai proua sõnul mulda isegi liiga hilja, alles juuni keskel, on porgandid hiigelsuured: „Porgandid on mul igal aastal ilusad olnud. See aasta on aga miskipärast nii suured, et isegi hargiga ei saa teisi maa seest kätte!“

Kui paljud kurdavad, et kõrvitsasaak on jaheduse tõttu nigel, siis vanaproua näitab uhkusega oma kõrvitsaid: „Paar aastat oli mu kõrvitsasaak kehvapoolne, aga sel aastal on neid palju ja nad on nii suured, et tuleb aiakäruga ära viia!“ Ka kabatšokke on proual palju: „Mul vaid viis taime oligi, aga vilju tuleb mühinal, lausa niipalju et kogu pere on isu täis söönud.“ 

Mingeid erilisi nippe Düünel aiavilja kasvatamiseks jagada pole. „ Eks ikka kätt peab olema ja südame ja armastusega tuleb tegutseda“ jutustab ta õhinal. Väetiseid ja taimekaitsevahendeid proua ei kasuta. Kuigi maa on rammus kasvatab proua oma aiavilja igal aastal erinevas kohas. „Eks meil selline öko ja mahe kraam ole,“ naerab Düüne ning lisab, et omakasvatatust jätkub kõigile pea-aegu varasuveni, siis tuleb natuke poekraami juurde osta. Osad seemned ostab Düüne poest, osa aga võtab taimedelt ise. Vajaminevad taimedki kasvatab vanaproua toas aknalaual ette. 

Kaks paraja suurusega kasvuhoonet annavad pere tarbeks rikkaliku tomati-, kurgi- ja paprikasaagi. Et vanaemal kasvuhoones kastmine kergem oleks organiseerisid pere noored kasvuhoonesse suure, umbes 300 liitrise tünni mille alumises osas kraaniga voolik. Voolik aga on nii pikk, et vanaema ulatuks sellega ka kasvuhoone kaugemasse soppi kastma. Noored hoolitsevad selle eest, et vanaemal oleks veenõu kogu aeg vett täis, vanaema tööks jääb aga kastmine. Eks pisut raskemad tööd olegi nooremate ja tugevamate teha ja päris kõike vanaproua üksi ei jõua. Kuid maitsvad hoidised valmistab vanaproua Düüne omakasvatatud aiaviljast ikka endiselt ise.