Varem kasvatasin vaid kollaste teradega suhkrumaisi (Zea mays L. subsp. mays Saccharata rühm), aga internetis ringi tuulates leidsin, et on olemas ka väga vahvaid värvilisi sorte. Loomulikult tekkis mul soov neid proovida.

Eesti aianduspoodidest ei õnnestunud kuidagi maisi värvikaid sorte hankida, eks siis tuli netist tellida. Eriti hea valik on Šveitsi ja Saksamaa veebipoodides.

Võin oma kogemuste põhjal öelda, et värviline mais kasvab kohati isegi paremini kui tavaline kollane.

Värviliste sortide tõlvikud on tihtipeale väiksemad ja jõuavad seetõttu meie kliimas valmida. Värvi hakkavad nad siiski muutma alles siis, kui saavad küpseks.

Mais on kasvanud minu aiamaal Saaremaal Valjalas suhteliselt hästi, selle Mehhikost pärit teraviljaga pole erilisi probleeme olnud. Ka pole kahjurid maisi vastu huvi ilmutanud.

Sel kevadel olid tugevad öökülmad, mis võtsid lehed klaasjaks. Aga taimed ei teinud sellest suurt väljagi ja kasvasid rõõmsalt edasi. Ainult mina sain asjata kurvastada, et nüüd olen neist ilma.

Saaki saab valikuliselt korjama hakata juba augusti lõpus, alustades kõige alumistest tõlvikutest ja aina ülespoole liikudes.

Meie pere sööb suhkrumaisi tõlvikuid lihtsalt niisama toorelt, nad on piimküpsena väga magusad. Vahel keedame neid soolvees ja sööme võiga, ka nii on nad väga head. Kõige rohkem maitseb mais aga meie pere küülikutele.

Lisaks maitsvatele viljadele on mais ka ilus taim, soovitan teda kindlasti ise kasvatada, sest selles pole midagi keerulist.

Taimed kasvatage ette

Mais armastab sooja ja päikest ning on suhteliselt põuakindel, veevajadus suureneb vaid õitsemise ja viljade kasvatamise ajal. Sobivaim kasvukoht on soe tuulte eest kaitstud lõunakallak. Muld olgu kerge ja sügavalt haritud, külmal märjal raskel savimullal ta kasvada ei taha.

Eesti lühikesel jahedal suvel maisiterad üldjuhul ei jõua valmida. Selleks et suve lõpus ikkagi saaks tõlvikutega maiustada, võiks istikud ette kasvatada. Kindlasti soovitan ette kasvatada aga värvilise tõlvikuga sordid, muidu ei jõua need sügiseks värvuda.

Mina kasvatan taimed ette külmkasvuhoones. Leotan seemneid enne külvi umbes ööpäeva, siis idanevad nad 2–3 päeva kiiremini. Külvan seemne pottidesse ja kasvatan seal 3–4 nädalat.

Välja saab maisitaimed istutada mai teisel poolel pärast öökülmaohu möödumist. Istikud võiksid siis olla vähemalt ühe kuu vanused, nii on lootust korjata sügisel valmis tõlvikuid.

Maisile meeldib väga mulla kobestamine, esimest korda võiks seda teha 10 cm sügavuselt juba siis, kui taimel on 3–4 lehte. Kobestamise ajal on soovitatav eemaldada ka liigsed külgvõrsed. Maisi juurestik on tugev ning sageli tungivad juured maapinnale. Seda väldib muldamine.

Mais on risttolmleja, seepärast on kasulik tuulevaestel päevadel taimi raputada, et soodustada tolmlemist.

Maitsvaim piimküpsuses

Suhkrumais kasvab 0,8–3 m kõrguseks, moodustades ühe põhivarre ja 2–4 kõrvalharu. Lineaalseid lehti on tavaliselt 11–19. Emasõisikud asuvad lehekaenaldes, isasõisikud ladvaosas. Taim õitseb kuni 10 päeva.

Küps tõlvik on tavaliselt umbes 24 cm pikkune, kuid on ka poole lühema viljaga sorte – 10–15 cm. Kujult võib tõlvik olla silindriline või koonuseline.

Ühel tõlvikul on keskmiselt 8–16, mõnikord ka 32 rida terasid. Üks taim kasvatab sõltuvalt sordist 1–3 tõlvikut, eriti palju tõlvikuid annab aga minimais.

Kõige maitsvamad on tõlvikud piimküpsuse faasis, kui terad alles paisuvad ja on mahlakad. Selleni kulub sõltuvalt sordist 80–150 päeva.

Piimküpsuse tunneb ära selle järgi, et terad on läikivad ja siledad ning nende read puutuvad omavahel tihedalt kokku. Kui terad muutuvad kortsuliseks, on kuivad ning klaasjad, siis on need ülevalminud.

Põnevamaid sorte

Kreemikasvalgete teradega ‘Albiino’ kasvab kuni 3 m kõrguseks. Sordil ‘Cherokee White Eagle’ on tõlvikus aga nii valgeid, siniseid kui lillakaid teri, tõlvik kasvab kuni 25 cm pikkuseks ja taim kuni 2,5 m kõrguseks.

Siniste tõlvikutega ‘Hopi Blue’ talub pikka aega põuda.

Efektsed punased tõlvikud on sortidel ‘Sweet Scarlet’ F1 (taimed tuleb kindlasti ette kasvatada) ja ‘Bloody Butcher’, viimane on eriti maitsev.

Maisiterades on palju kasulikke aineid: terve hulk organismile vajalikke vitamiine, oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, hulgaliselt karotinoide, mineraalaineid jne. Maisitera koor sisaldab väärtuslikku glutamiinhapet, mis mõjub hästi närvisüsteemile ning on hea aju- ja südamehaiguste korral. Mais on oluline toit tsöliaakiahaigetele, kes ei talu gluteeni ehk liimvalku.

Piimküpsuses korjatud tõlvikud tuleb aga kohe värskelt ära süüa, sest toasoojas seistes kaotavad nad kolme ööpäeva jooksul peaaegu poole oma suhkrusisaldusest. Külmikus säilivad nad 4–5 päeva. Säilitamiseks võib terad sügavkülmutada või konserveerida. Väikesi tõlvikuid (pikkus kuni 10 cm) on tore marineerida ning kasutada ühepajatoidus.