Lihtne geomeetria

Ruumipuudusel kaaluge ristkülikukujulist peenart. Viimane sobitub oma lihtsa geomeetrilise vormiga iga varasema katsetuse täienduseks. Peenra suurus sõltub sellest, kui lai vaade avaneb liikumissuunalt või istumiskohast.

Kavandage peenar nõnda, et peenar moodustaks korraga vaatesse jäävast mahust kuni 2/3. Seega 1/3 võiks jääda istutusest vabaks. See annab valmivale kompositsioonile n-ö õhku ja avarust. Mis tähendab, et kui vaate laius on 12 meetrit, siis peenra laius sellest oleks 2/3 ehk kaheksa meetrit. Peenra sügavus vaate sees ei tohiks jääda alla kahe meetri.

Peenra kuju, taimed ja värvid

Nüüd mõelge, milline võiks olla peenra värvilahendus. Mina olen oma näidispeenras kasutanud rohelist, oranži ja lillat ning nende tumeduse astmeid. Rohelist, mida leidub igas aias, saab suurepäraselt täiendada lillaga ja koos aitavad nimetatud värvused omakorda särada oranžil. Taimede valikul arvestasin nende õitsemise aja ja sobivusega päikeselisele ja toitainerikkale kasvukohale.

Taimi omavahel kombineerides jälgige, et samad taksonid korduksid peenras mitmes kohas. Paigutage kõrgemakasvulised taimed tahapoole, mõelge ka sellele, et kevadisi, suviseid ja sügisesi õitsejaid jaguks üle terve peenra.

Joonistage kolm plaani vastavalt kevadisele, suvisele ja sügisesele õitsemisele, et veenduda peenra dekoratiivsuses terve kasvuperioodi vältel. Värvige laigud, lähtudes õitsemise ajast ja õite värvusest.