Värvilised lillkapsad pole enam suur haruldus hobiaednike hulgas, kuid poelettidele jõuavad need tõepoolest väga harva. Tegu ei ole millegi ebaloomuliku, geneetiliselt muundatu ega keemiliselt töödelduga – värviliseks on lillkapsad saadud süstemaatilise aretustöö tulemusena.

Värviliste lillkapsataimede seemneid võib kevadel osta kõigist suurematest aianduskeskustest või tellida internetipoodidest. Kuna see ei ole siiski laiatarbekaup, on valmiskasvatatud istikute müügist leidmine ebatõenäoline.

Erilise värviga köögiviljade aretamine on üha rohkem populaarsust koguv teema – eks ikka sellepärast, et muidu harjumuspärast toidulauda põnevamaks muuta.

Igasuguseid lillkapsaid on parim tarvitada toorelt või vaid pisut keeva veega ehmatatult. Värvilistes lillkapsastes on kasulikke aineid hulga enam kui tavalises valges köögiviljas. Seega idee, kuidas toidulauale värvi ja vitamiine lisada, sai just täiendust!
Brassica oleracea var. botrytis Erytrobotrys-rühm – lilla lillkapsas
Lilla lillkapsas.

Lilla värvuse annab sellele hübriidile antioksüdantide gruppi kuuluva antotsüaniini sisaldus. Sama aine annab värvuse ka lillale peakapsale ja näiteks punasele veinile.

Lilla lillkapsas meenutab spargelkapsast, aga on õrnema maitsega ja küpseb kiiremini kui valge. Küpsetamisel muutub lilla värvus tihti roheliseks.

Tuntuimad sordid on ‘Graffiti’ ja ‘Purple Cape’.

Brassica oleracea var. botrytis Theiusa rühm – kollane lillkapsas
Kollane lillkapsas.

Suhteliselt uus hübriid, mille aretas 1980ndate lõpus Cornelli ülikooli teadlane Michael Dickson.

Maitselt on kollane lillkapsas mahedam ja konsistentsilt kreemjam kui valge. Seda lillkapsast on poes saada harva, küll aga kohtab teda kodumaistel turgudel.

Kollases lillkapsas on märksa rohkem A-vitamiini kui tavapärastes valgetes sortides. Värvi annab neile beetakaroteen. Samast ainest saab värvi ka näiteks porgand.