Otstarbekas on üle aasta teha sügavväetamist 30–40 cm sügavustesse aukudesse. Kuival suvel kasutage vees lahustatud väetisi (lisaks lämmastikule on vaja ka fosfor- ja kaaliumväetisi ning kindlasti ka mikroelemente.

Ka marjapõõsad vajavad kõige rohkem väetist suve esimesel poolel. Vaarikaterea väetamiseks kaevake mõlemale poole põõsarida (keskmest 0,6 m kaugusele) madal kraav. Andke sellesse vedelat lämmastik- ja kaaliumväetisi (kumbagi 4–5 g toimeainet m² kohta).

Maasika toitainete tarve enne õitsemist on väga suur. Veel õitsemise ajal sobib anda kloorivaba ja kiirelt mõjuvat karbamiidi või naatriumsalpeetrit. Ühe m²-le kulub umbes 25 g naatriumsalpeetrit 10 l vee kohta. Kuna kuivas mullas on toitainete omastamine raskendatud, peab põuaga hoolega kastma.

Kastmise ajal olgu õhusooja vähemalt 10°. Põua ajal ei tee head väga külm vesi. Kastma peaks kas varahommikul või hilisõhtul. Maasikate vahele võib multšiks panna umbrohuvaba hekseldatud põhku, puitlaastu või puukoort, mitte kunagi aga heina, mis hakkab maapinnal hallitama.

Varastel hommikutundidel on marjad ööst veel jahedad ning taluvad korjamist paremini. Peenralt suhu pistes maitsevad kõige paremini küpsed päikesesoojad maasikad.

Pange välja ussi-, kulli-, lindi- või kettakujulised linnupeletid. Võrk kaitseb küll hästi, kuid ebameeldiv on võrku takerdunud rabelevat või surnud olendit lahti harutada.

Kui viinapuud on kasvuhoo sisse saanud, väetage neid virtsaveega. Õite puhkemise eel murdke ära ülearused, eelkõige viljatud võrsed. Marjade valmimist soodustab see, kui võrse ülemine kobar eemaldada. Kui esimesed õied avanevad, näpistage ära viljuvate võrsete ladvad ja ennakvõrsete tipud.

Jaanipäeva paiku või veelgi hiljem lööb välja viljapuude tõsisem külmakahjustus. Lehed on kidurad või longus, koorel on näha surnud laike või ribasid. Kui lehed on väikesed ja juurdekasv puudub, siis sellist puud ei maksa lõigata, kõrvaldage ainult täiesti hävinud oksad. Lootust on, et augustiks võib haige puu veel kosuda.