VILJAVAHELDUS AIAS: 3 tähtsat põhimõtet
1. Ärge pange sama kultuuri ja ka sama perekonna-sugukonna esindajat järgmisel aastal samale kohale. Sobiv paus on 3–4 aastat. Näiteks lillkapsa järele ei sobi brokoli (ristõielised), porgandi järel till (sarikalised), kurgi järel kabatšokk (kõrvitsalised).
2. Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga ehk juur-, leht-, kaun- ja viliköögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama: kui ühel aastal tarvitasite taime maapealset osa (nt salatid), siis järgmisel aastal kasvatage samal kohal seda, mis kasvatab oma vilja maa alla, kolmandal aastal sobib samase paika kultuur, millel süüakse maapealseid vilju (herned-oad, kabatšokk).
3. Erinev on kultuuride orgaanilise väetise vajadus: ühed vajavad rammusat mulda, teised on maitsvamad lahjemas pinnases kasvades.
Järjestikku ei sobi kasvama:
Ristõielised (Brassicaceae): redis, kapsad (pea-, leht-, roos-, lill- , nui-, spargelkapsas), kaalikas, naeris, sinep, rõigas.
Sarikalised (Apiaceae): porgand, seller, petersell, pastinaak, köömen, fenkol, till.
Maltsalised (Chenopodiaceae): spinat, söögipeet, mangold e lehtpeet.
Kõrvitsalised (Cucurbitaceae): kurk, kõrvits, kabatšokk, patisson, arbuus,
melon.
Liblikõielised (Fabaceae): aedhernes, aeduba, põlduba, sojauba, lilluba, lääts.
Korvõielised (Asteraceae): päevalill, aedsalat, artišokk.
Liilialised (Liliaceae): söögisibul, šalottsibul, rindeline sibul, porrulauk, küüslauk, murulauk, spargel.
Maavitsalised (Solanaceae): tomat, paprika, baklažaan, füüsal, kartul.