2. Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga ehk juur-, leht-, kaun- ja viliköögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama: kui ühel aastal tarvitasite taime maapealset osa (nt salatid), siis järgmisel aastal kasvatage samal kohal seda, mis kasvatab oma vilja maa alla, kolmandal aastal sobib samase paika kultuur, millel süüakse maapealseid vilju (herned-oad, kabatšokk).

3. Erinev on kultuuride orgaanilise väetise vajadus: ühed vajavad rammusat mulda, teised on maitsvamad lahjemas pinnases kasvades.

Järjestikku ei sobi kasvama:

Ristõielised (Brassicaceae): redis, kapsad (pea-, leht-, roos-, lill- , nui-, spargelkapsas), kaalikas, naeris, sinep, rõigas.
Sarikalised (Apiaceae): porgand, seller, petersell, pastinaak, köömen, fenkol, till.

Maltsalised (Chenopodiaceae): spinat, söögipeet, mangold e lehtpeet.

Kõrvitsalised (Cucurbitaceae): kurk, kõrvits, kabatšokk, patisson, arbuus,
melon.

Liblikõielised (Fabaceae): aedhernes, aeduba, põlduba, sojauba, lilluba, lääts.

Korvõielised (Asteraceae): päevalill, aedsalat, artišokk.

Liilialised (Liliaceae): söögisibul, šalottsibul, rindeline sibul, porrulauk, küüslauk, murulauk, spargel.

Maavitsalised (Solanaceae): tomat, paprika, baklažaan, füüsal, kartul.