Kavandatav vannituba saab olema suurem kui kogu meie praegune suvilamajake, kus praeguseks oleme kaks aastat elanud. Ise ikka vahel naerame, et suurusehullustus.

Vannituba koos saunaga võtab enda alla pea 28 m² – suurus tuleneb sellest, et me ei soovi kandvaid seinu liigutada ning seetõttu kujundasime projekti just selle maja praeguse plaani järgi. Küll aga oli plaanis üks mittekandev sein maha võtta, et kaks väiksemat ruumi üheks suureks vannitoaks ühendada.

See plaan kehtis täpselt hetkeni, mil tapeedi alt ilmus välja korralik palksein – see võitis meie südamed ja hakkasime vannituba ümber kujundama. Avastasime, et see ilus palgist vahesein hoopis rikastab ruumi ning kogu vannitoa mööbel ja tarvikud istuvad oma uutele kohtadele väga hästi (esialgu küll ainult vastavas arvutiprogrammis, kus Jüri projekti vormistab). Vannitoa sissepääsuks hakkame tulevikus kasutama olemasolevat ukseava.
Üks osa vannitoast enne põranda lammutamist.

Vaade vannitoa teisest osast. Paremal on näha kõnealust palkseina, mille otsustasime alles jätta.

Põrand sai ühes ruumiosas lammutatud ning selgus, et kõik talad on väga kehvas seisus ja tuleb välja vahetada. Samas selgus, et ka põranda kõrguse mõttes on parem, kui saab uued talad õigele kõrgusele sättida. Kuna põrandaalune pind oli väga märg, tuli taas ette võtta liivakärutamise ülesanne.

Sama kiirelt kui kulges lammutamine, hakkas ka uusi talasid asemele tekkima.

Põranda ehitamise jooksul sai tellitud ka teemantpuurimise teenus, sest põrandad olid vajalikul määral üles võetud ja õigetesse kohtadesse oli võimalik ligi pääseda. Kui maja saime, olid mitmed tuulutusaugud juba vundamendis olemas, kuid siiski oli neid vaja juurde teha, et õhk korralikult iga ruumi alt liikuma pääseks. Tehti üks auk kanalisatsiooni jaoks majast välja ning paar auku läbi maja keskelt jooksva vundamendi, kuhu oleksime tahtnud tegelikult veel auke juurde lasta teha, kuid vana ahju ja pliidi vundamentide olemasolu tõttu ei mahtunud rohkem.

Kui teenuse osutaja augud valmis sai, oli selge, et oma jõududega polekski mitte kuidagi hakkama saanud, sest näiteks ühe augu tegemisel oli täisulatuses vaja läbi maakivi puurida, mis võttis mitu korda rohkem aega kui tavaline betoon või pehmemad looduslikud kivid.

Hiljem on plaanis veel väljast teha igasse nurka tuulutusavasid juurde – umbes 6-7 auku lisaks. Seda selleks, et vältida nurkadesse niiskuse kogunemist, kuna vundamendi keskel asuvad tuulutusavad ei liiguta õhku nurkadest.

Tuulutusavad tehtud, jätkus taas põrandale talade paigaldamine. Selles ruumis kulus talade paigaldamisele tervelt ühe terve tööpäeva jagu rohkem aega kui teistes tubades. Taladesse tuli auke puurida ning jooksvalt ka torusid vedada. Samuti mängis rolli asjaolu, et ühtki vana tala ei jäänud alles.

Vannitoa põrand tuli osaliselt ehitada ümber vana pliidi vundamendi, mis võttis töötempot omajagu maha. Põrandatalad on pandud sammuga 27,5 cm – ühelt poolt võimaldab see paigaldada villa minimaalsete kadudega (villaplaadi saab teha keskelt pooleks ja mõlemad jupid ära kasutada ilma ülearuste jääkideta), teisest küljest on samm piisav ka selleks, et tagada normidele vastavalt läbipaine (ehk läbipaine on väiksem kui 1/200).

Kandevõime on nii või naa tugevalt tagatud – üle 2 korra. Kuna sellesse ruumiossa on planeeritud vann, siis on läbipainde vähendamiseks paigaldatud ka ristitala, mis on toetatud vana olemasoleva vundamendi taldmiku peale.

Selle põrandaga kaasnes parasjagu nikerdamist, sest talade vahelt tuli läbi viia ka vajalikud veetorud.

Veetorud on paigaldatud kõik hülsside sisse, et võimaliku kondenseerumise korral ei pääseks niiskus soojustuse sisse. Kasutasime al-pex pressitavate liidetega veetorusid. Põranda alla jääb minimaalne arv liiteid ning need on paigaldatud kohtadesse, kuhu on vajadusel võimalik ligi pääseda ja kontrollida (kui kusagil peaks olema lekke oht). Esimese korruse peale (sh vannituba ja köök) kulus ca 50 meetri jagu veetorusid.



“Believe it can be done. When you believe something can be done, really believe, your mind will find the ways to do it. Believing a solution paves the way to solution.”
David J. Schwartz